LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Kuningas Felipe aaria Ella giammai m’amò Ta pole mind eales armastanud 4. vaatus, 1. stseen Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Joseph Méry Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest Don Carlo La ragion di Stato ha fatto sposare a Filippo II la fidanzata del principe suo figlio. Don Carlo deve essere condannato a morte. Filippo nel gabinetto immenso del re a Madride. E l’alba. Ella giammai m’amò!... No, quel cor chiuso è a me, amor per me non ha!... Io la rivedo ancor contemplar triste in volto il mio crin bianco il dì che qui di Francia venne. No, amor per me non ha!... Ove son?... Quei doppier presso a finir!... L’aurora imbianca il mio veron! Già spunta il dì! Passar veggo i miei giorni lenti! Il sonno, oh Dio! Sparì da’ miei occhi languenti! Dormirò sol nel manto mio regal quando la mia giornata è giunta a sera; dormirò sol sotto la volta nera là, nell’avello dell’Escurial. Ah! Se il serto regal a me desse il poter di leggere nei cor, che Dio sol può veder!... Se dorme il prence, veglia il traditore; il serto perde il Re, il consorte l’onore. Dormirò sol nel manto mio regal quando la mia giornata è giunta a sera; dormirò sol sotto la volta nera là, nell’avello dell’Escurial.’ Riigi huvide tõttu on kuningas Felipe II abiellunud oma poja kihlatuga. Don Carlos peab valima surma. Koidik. Kuningas Felipe II Madridis oma hiiglasuures kabinetis. Ta pole mind eales armastanud!... Ei, see süda mulle on suletud, Minu jaoks pole tal armutundeid!... Näen Elisabettat vaatamas kurvalt mu halli pead päeval, mil tuli siia Prantsusmaalt. Ei, minu jaoks pole tal armutundeid!... Kus olen ma?... Need küünlad on juba kustumas!... Koidik kuldab mu rõdu! Juba alanud on päev! Näen aeglaselt möödumas elupäevi! Uni, oh Jumal, on kadund mu närtsinud silmist! Magan üksinduses kuningliku mantoo varjus, kui mu elupäev jõuab õhtusse; magan üksinduses tumeda võlvi all, seal, Escuriali palee rüpes. Ah, kui kuninga valitsuskepp annaks mulle väe lugeda südameist seda, mida ainult Jumal näeb!... Kui magab prints, on ärkvel reetur, kaotab kuningas skeptri, kaasalt röövitakse au. Magan üksinduses kuninglikus mantoos, kui mu elupäev jõuab õhtusse; magan üksinduses musta võlvi varjus seal, Escoriali palee rüpes. Eboli aaria O don fatale Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Joseph Méry , Camille Du Locle Tõlge E. Kumar Tervikteosest Don Carlo O don fatale, o don crudel Che in suo furor mi fece il cielo! Tu che ci fui si vane, altere, Ti maledico, o mia beltà. Versar, versar sol posso il pianto, Speme non ho, soffrir dovrò; il mio delitto è orribil tanto Che cancellar mai non potrò! O mia regina! Io t'immolai Al folle error di questo cor. Solo in chiostro al mondo ormai Dovrò celar il mio dolor! O ciel! E Carlo! a morte domani andar vedrò! Ah! un di mi resta la speme m'arride. Sia benedetto il ciel! io salverò! Oo, raske saatus, oo, hirmus hoop, mis vihas mulle on saatnud nüüd taevas. Sind, kes nii kõrgilt, nii julmalt nuhtleb, sind mina nean, sind mina nean, oo, minu hurm. Vaid nutta võin ma veel, vaid nutta... Mul jäänud kannatuste piin. Nii raske süü mul, et ma ei eal küll nüüd seda kustutada saa! Oo, kuninganna, sind ohvriks andma pean oma süü eest, raske patu eest. Üksnes veel kloostri siin maailmas võin ma peita rasket patusüüd. Oo taevas, Carlos läheb surma ju homme! Kas tõest' ta surma näha saan? Ah, veel jäänud üks päev... Ehk saatus mul soodne... Olgu kiidet taevas, olgu kiidet siis! Ma päästan ta! Eboli aaria O, don fatale Oh, kuis saatusliku 4. vaatus, 1. stseen Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Joseph Méry Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest Don Carlo La principessa d’Eboli nel gabinetto del re. O don fatale, o don crudel che in suo furore mi fece il ciel! Tu che ci fai si vane, si altere, ti maledico, o mia beltà. Versar, versar sol posso il pianto, speme non ho, soffrir dovrò! Il mio delitto è orribil tanto che cancellar mai nol potrò! O mia Regina, io t’immolai al folle error di questo cor. Solo in un chiostro al mondo omai dovrò celar il mio dolor! Oh ciel! E Carlo! A morte domani andar vedrò!... Ah! Un dì mi resta, la speme m’arride. Sia benedetto il ciel! Lo salverò!... Printsess Eboli on kuninga ruumides. Oh, kuis saatusliku julma kingituse oma vihas taevas on mull’ teinud! Sina, kes teed meid nii kauniks ja uhkeks, sind nean ma, mu ilu. Valada võin ma pisaraid, lootust ei ole mul, kannatused vaid! Mu kuritegu nii hirmus on, et eales miski ei kustuta seda. Oh, mu kuninganna, sind olen köitnud ma hirmsa kire kütke, ainult klooster siin ilmas mulle on jäänud, oma valu seal lunastama pean! Oh taevas! Carlo! Surma näen teda minemas homme... Ah, üks päev on mulle jäänd, lootus naeratab mulle. Olgu taevas õnnistatud! Päästma pean tema!