LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Zerlina aaria Batti, batti
Lajata, lajata

1. vaatus, 4. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527
Tervikteosest Don Giovanni

Zerlina segue il geloso Masetto e cerca di calmarlo

Batti, batti, o bel Masetto
La tua povera Zerlina;
starò qui come agnellina
le tue botte ad aspettar.
Lascierò straziarmi il crine,
Lascierò cavarmi gli occhi,
e le care tue manine
lieta poi saprò baciar.
Ah, lo vedo, non hai core!
Pace, pace, o vita mia,
in contento ed allegria
notte e dì vogliam passar.
Zerlina järgneb armukadedale Masettole püüdes teda rahustada.

Lajata, lajata, kallis Masetto
oma vaesele Zerlinale;
nagu vaga talleke
su hoope ootab tema.
Lasen oma juukseid kitkuda,
lasen silmad peast nokkida,
siis su kalleid sõrmekesi,
rõõmuga ma suudleksin.
Oh, ma näen, sul pole söakust!
Rahu, rahu, mu arm ja elu,
ikka rahulolus ja rõõmsuses
veedame koos päevad ja ööd.


Don Giovanni Serenaad Deh vieni alla finestra


Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tervikteosest Don Giovanni

Deh vieni alla finestra, o mio tesoro,
deh vieni a consolar il pianto mio!
Se neghi a me didar qualche ristoro,
davanti agli occhi tuoi morir vogl'io.

Tu chhai la bocca dolce più che il mele,
tu che il zucchero porti in mezzo il core,
non esser, gioia mia, con me crudele:
lasciati almen veder, mio bellamore!
Su akna all ma ootan, mui ainus aare,
oh leevenda mu vaev, oh arm nii kauge.
Kui keeldud ootab mind vaid surma haare,
su jälge ette ma siis surnult langen.

Ma tean, su kaunis suuke maitsvam meestki
suhkrust tehtud ma tean, on süda väike.
Kes teab, ehk olen kord veel sinu meeski!
Korraks vaid näita end kui arm ja päike.
Käsitsi kirjutatud noodirea pealne tõlge


Don Giovanni aaria Metà di voi quà vadano


Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tervikteosest Don Giovanni

Metà di voi quà vadano,
e gli altri vadan là,
e pian pianin lo cerchino,
lontan non fia di quà.
Se un uom e una ragazza
passeggian per la piazza,
se sotto a una finestra
fare all'amor sentite,
ferite pur, ferite,
iI mio padron sarà.
In testa egli ha un cappello
con candidi pennacchi,
addosso un gran mantello,
e spada al fianco egli ha.
Andate, fate presto!
Tu sol verrai con me.
Noi far dobbiamo il resto,
e già vedrai cos'è.
Üks mees las läeb siitpoolt teed,
ja teised mingu sealt.
Ja vaikselt, vaikselt otsige,
ei kaugel olla või ta.
Tal valge mantel seljas
ja neiukene kaenlas,
kui mõnes vaikses nurgas
te kuulete ehk kära,
siis põrutage pihta,
mu härra on teil käes.
Tal laiaäärne kaabu
ja uhked suletutid,
tal valge mantel seljas
ja vööl on võimas mõõk.
Nüüd ruttu, ruttu minge.
Masetto, siia jää.
Me lähme otse keskelt
sa näed, ta ongi käes
Käsitsi kirjutatud noodirea pealne tõlge


Zerlina aaria Vedrai, carino
Küll näed, kallike

2. vaatus, 1. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527
Tervikteosest Don Giovanni

Zerlina soccorre il marito
che e´appena stato picchiato
da Don Giovanni, travestito.

Vedrai, carino,
Se sei buonino,
Che bel rimedio
Ti voglio dar.
È naturale,
Non da disgusto,
E lo speziale
Non lo sa far.
È un certo balsamo
Che porto addosso:
Dare tel posso,
Sel vuoi provar.
Saper vorresti
Dove mi sta?
Sentilo battere,
(facendogli toccar il core.)
Toccami qua.
(Parte con Masetto.)
Zerlina leiab oma abikaasa Masetto,
kes on äsja tavainimeseks maskeerunud
Don Giovanni käest peksa saanud

Küll näed, kallike,
kui oled tubli,
mis head ravimit
anda võin sulle.
Ökotoode on see ja
ei tekita vastikust,
ükski rohusegaja
seda meisterdada ei suuda.
Teatud palsam on see,
mida endaga kannan:
võin seda sull' anda,
kui himu sul proovida.
Kas tahaksid teada,
kus ma seda hoian?
Katsu, kuidas tuksub ta,
(asetab Masetto käe oma südamele)
puuduta siit seda.
(Lahkub Masettoga.)


Leporello aaria Madamina, il catalogo è questo
Proua, siin on nimekiri

2. vaatus, 5. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527
Tervikteosest Don Giovanni

Leporello nel giardino di Siviglia, lui racconta
alla donna Elvira le storie delle conquiste del suo padrone.

Madamina, il catalogo è questo
delle belle che amò il padron mio;
un catalogo egli è che ho fattio:
osservate, leggete con me.

In Italia seicento e quaranta,
in Lamagna duecento e trentuna,
cento in Francia, in Turchia novantuna,
ma in Ispagna son già mille e tre.

Vhan fra queste contadine,
cameriere, cittadine,
vhan contesse, baronesse,
marchesane, principesse,
e vhan donne dogni grado,
dogni forma, dogni età.

Nella bionda egli ha lusanza
di lodar la gentilezza;
nella bruna, la costanza;
nella bianca, la dolcezza.

Vuol dinverno la grassotta,
vuol destate la magrotta;
è la grande maestosa,
la piccina è ognor vezzosa.

Delle vecchie fa conquista
pel piacer di porle in lista:
sua passion predominanate
è la giovin principiante.

Non si picca se sia ricca,
se sia brutta, se sia bella:
purché porti la gonnella,
voi sapete quel che fa.
Sevilla linna aias räägib Don Giovanni teener Leporello
proua Elvirale peremehe vallutustest.

Proua, siin on nimekiri
ja kirjas kaunitarid, keda noolind mu isand;
nimekirja ise koostasin:
näete, siin, vaatame koos.

Itaalias kokku kuussada nelikümmend,
Saksamaal kakssada kolmkümmend üks,
sadakond Prantsusmaal, Türgis üheksakümmend üks,
aga Hispaanias neid on juba tuhat ja kolm.

Selles nimistus on maamutid,
toaneitsid, linnaemandad,
seal on krahvinnad, parunessid,
markiisitarid, printsessid,
seal igast seisusest on õrna sugu,
ja esindet iga vanus ning kuju.

Blondi daami juures kombeks tal
on armsust mesikeelel kiita,
brünetikese väärtuseks on püsivus,
marmorvalgekesel õrnus.

Talvel himustab ta prisket,
suvel suisa kleenukest;
majesteetlik ja suur on tahe palav,
väikest, kes kaunike, ihkab alatasa.

Vanu vallutab ta suurest mõnust
nimi kirja, pole tarvis sõnu,
aga tema suurim iha soosib
eriliselt noort ja süütut daami.

Ei loe see, kas rikas on naishing,
kas vähem või rohkem ilu on tal,
kui ainult kroogitud seelik tal seljas,
siis, teadagi, millega hakkama saab.


Donna Elvira retistatiiv ja rondo Mi tradì quell’alma ingrata
Mind on petnud ta

2. vaatus, 11. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527
Tervikteosest Don Giovanni

Donna Elvira nella camera di donna Anna.

In quali eccessi, o Numi,
in quali misfatti orribili, tremendi,
è avvolto il sciagurato!
Ah, no, non puote tardar lira del cielo...
La giustizia tardar!
Sentir già parmi la fatale saetta che gli piomba sul capo!
Aperto veggio il baratro mortal...
Misera Elvira,
che contrasto daffetti in sen ti nasce!
Perché questi sospiri? E queste ambasce?

Mi tradì quellalma ingrata:
infelice, oddio! mi fa.
Ma, tradita e abbandonata,
provo ancor per lui pietà.

Quando sento il mio tormento,
di vendetta il cor favella;
ma se guardo il suo cimento,
palpitando il cor mi va.
Donna Elvira aaria donna Anna juures.

Jumalused, oh
mis koletuid tegusid
on korda saatnud see õnnetu!
Ah, ei jäta teda tabamata taevaste viha...
ega õiglane karistus!
Juba näen, kuis saatuslik välk teda naelutab.
Avanemas näen surmahauda!...
Vaene Elvira,
mis mõtted su rinnas on tärkamas!
Mispärast need ohked? Ja piinavad mõtted?

Mind on petnud ta, tänamatu hing:
Oh, Jumal! Kui õnnetu olen!
Olen reedetud ja mahajäetud,
ent arm ja halastus aina täidavad rinda.

Kui tunnen taas piinavat valu,
nõuab süda mul kättemaksu;
Kui näen tema koletuid hädasid,
taas mu süda ärevalt tuksub.


Don Giovanni serenaad Deh, vieni alla finestra
Oh, tule aknale

3. vaatus, 3. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527
Tervikteosest Don Giovanni

Don Giovanni sotto il balcone di donna Elvira

Deh, vieni alla finestra, o mio tesoro!
Deh, vieni a consolar il pianto mio;
se neghi a me didar qualche ristoro,
davanti agli occhi tuoi morir voglio.

Tu chhai la bocca dolce più del miele,
tu che il zucchero porti in mezzo al core,
non esser, gioia mia, con me crudele:
làsciati almen veder, mio bellamore!
Don Giovanni laulab donna Elvira rõdu all serenaadi.

Oh, tule aknale, mu aare!
Oh, tule ja lohuta mu kurbi kaebeid:
Kui keeldud sa mullnäitamast lahkust,
su silme ees tahan surra just.

Sinu suu magusam kui mesi on,
sinu südame sees voolab sulasuhkur,
mu rõõm, lakka olemast julm mu vastu,
luba, et sind veidi vaatan, kallis kaunidus!


Donna Elvira retsitatiiv ja aaria In quali eccessi, o Numi,
Millistesse kohutavatesse, hirmsatesse süütegudesse

2. vaatus, 10d stseen, Nr. 21b
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest Don Giovanni

Donna Elvira
In quali eccessi, o Numi,
in quai misfatti orribili, tremendi,
è avvolto il sciagurato!
Ah no, non puote tardar lira del cielo,
la giustizia tardar.
Sentir già parmi la fatale
saetta che gli piomba sul capo!
Aterto veggio il baratro mortal.
Misera Elvira!
Che contrasto daffetti in sen ti nasce!
Perchè questi sospiri, e queste ambascie?

Aria
Mi tradì quellalma ingrata:
infelice, oh Dio! mi fa .
Ma tradite e abbandonata
provo ancor per lui pietà.
Quando sento il mio tormento,
di vendetta il cor favella;
ma se guardo il suo cimento
palpitando il cor mi va.
Donna Elvira
Millistesse kohutavatesse,
hirmsatesse süütegudesse, see armetu
on end mähkinud?
Aga taeva viha ja õiglus
ei jää tulemata!
Ma kuulen saatuse mürinat,
mis oma nooltega teda rabab!
Avaneb surmakuristik...

Milleks veel need ohked?
Ka see äng?

Aaria
See tänamatu hing on mind reetnud!
Mu Jumal! Kui õnnetuks ta mind teeb!
Kuid isegi reedetuna ja hüljatuna
on mul temast kahju!
Kui tunnen seda piina,
kõneleb süda kättemaksust,
kuid kui näen teda ohus,
tahab süda teda päästa...