LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Cäcilie


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Heinrich Hart
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV170 nr2, op27 nr2
Tervikteosest Vier Lieder TrV170

Wenn du es wüßtest,
Was träumen heißt von brennenden Küssen,
Von Wandern und Ruhen mit der Geliebten,
Aug in Auge,
Und kosend und plaudernd,
Wenn du es wüßtest,
Du neigtest dein Herz!

Wenn du es wüßtest,
Was bangen heißt in einsamen Nächten,
Umschauert vom Sturm, da niemand tröstet
Milden Mundes die kampfmüde Seele,
Wenn du es wüßtest,
Du kämst zu mir.

Wenn du es wüßtest,
Was leben heißt, umhaucht von der Gottheit
Weltschaffendem Atem,
Zu schweben empor, lichtgetragen,
Zu seligen Höhn,
Wenn du es wüßtest,
Du lebtest mit mir!
Kui sa vaid teaksid,
mis tähendab suudlustest unelda,
või rännust või puhkusest armsaga koos,
pilk pilgus kinni,
õrnalt hoides ja juteldes.
Kui sa vaid teaksid,
kuuluks mulle su süda!

Kui sa vaid teaksid,
mis tähendab karta üksikuil öil,
kui on torm, ja väsinud hinge
pehmeil huulil keegi ei tröösti.
Kui sa vaid teaksid,
tuleksid mu juurde!

Kui sa vaid teaksid,
mis tähendab elada maailmu loova
Jumala hinguse paistel,
ja lennelda valgusest kantuna üles,
õndsate kõrguste poole.
Kui sa vaid teaksid,
siis elaksime koos!


Heimliche Aufforderung
Salajane kutse


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor John Henry Mackay
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV170 nr3, op27 nr3
Tervikteosest Vier Lieder TrV170

Auf, hebe die funkelnde Schale empor zum Mund,
Und trinke beim Freudenmahle dein Herz gesund.
Und wenn du sie hebst, so winke mir heimlich zu,
Dann lächle ich und dann trinke ich still wie du...

Und still gleich mir betrachte um uns das Heer
Der trunknen Zecherverachte sie nicht zu sehr.
Nein, hebe die blinkende Schale, gefüllt mit Wein,
Und laß beim lärmenden Mahle sie glücklich sein.

Doch hast du das Mahl genossen, den Durst gestillt,
Dann verlasse der lauten Genossen festfreudiges Bild,
Und wandle hinaus in den Garten zum Rosenstrauch,
Dort will ich dich dann erwarten nach altem Brauch,

Und will an die Brust dir sinken, eh dus gehofft,
Und deine Küsse trinken, wie ehmals oft,
Und flechten in deine Haare der Rose Pracht.
O komm, du wunderbare, ersehnte Nacht!
Tõsta kilgendav karikas huultele,
süda terveks joo rõõmsal peol,
ja viipa siis mullegi salaja,
naeratan ja joon vaikselt ma ka

Nagu minagi, vargsi, sa heida pilk ringi,
purjus lobasuid näedent ära põlasta neid.
Tõsta sätendav karikas üles, täis veini,
olgu lärmakas seltskond seal õnnelik.

Kuid kui oled söönud ja kustutand janu,
tule ära sealt, rõõmsate sõprade peolt,
ning jaluta aeda, roosipõõsaste manu,
kus nagu vanasti ootan ma sind.

Veel enne, kui loodad, su rinnale langen,
joon su suudlusi nii nagu vanasti,
ja su juustesse roosid põimivad helki.
Saabu kord, imeline igatsusöö!


Morgen
Homme


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor John Henry Mackay
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV170 nr4, op27 nr4
Tervikteosest Vier Lieder TrV170

Und morgen wird die Sonne wieder scheinen,
und auf dem Wege, den ich gehen werde,
wird uns, die Glücklichen, sie wieder einen
inmitten dieser sonnenatmenden Erde...

Und zu dem Strand, dem weiten, wogenblauen,
werden wir still und langsam niedersteigen,
stumm werden wir uns in die Augen schauen,
und auf uns sinkt des Glückes stummes Schweigen...
Homme jälle paistab päike,
ja teel, mida mööda ma käin,
ta ühendab meid õnnelikke,
kesk päikesest õhkuvat maad

Lähme kaugesse, sinilaintes randa,
lähme vaikselt ja aeglaselt koos,
tummalt vaatame siis teineteisele silma,
katab meid õnne sõnatu vaikuse loor...


Morgen!
Homme!


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor John Henry Mackay
Tõlge Kadri-Ann Sumera
Teose kataloogi- või oopusenumber: Trv170 op27
Tervikteosest Vier Lieder TrV170

Und morgen wird die Sonne wieder scheinen,
und auf dem Wege, den ich gehen werde,
wird uns, die Glücklichen, sie wieder einen
inmitten dieser sonnenatmenden Erde...
Und zu dem Strand, dem weiten, wogenblauen,
werden wir still und langsam niedersteigen,
stumm werden wir uns in die Augen schauen,
und auf uns sinkt des Glückes stummes Schweigen...
Ja homme paistab jälle päike,
ja sel teel, mida kõnnin,
ühendab ta meid, õnnelikke, taas
keset seda päikesthingavat ilma...
Ja randa, avarasse, lainesinisesse,
laskume tasa ja aeglaselt,
tummalt vaatame teineteisele silma,
ja meie peale laskub õnne sõnatu vaikus...