LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Erwartung
Ootus


Muusika autor Arnold Schönberg
Sõnade autor Richard Dehmel
Tõlge Heli Mattisen
Teose kataloogi- või oopusenumber: op2 nr1
Tervikteosest Vier Lieder

Aus dem meergrünen Teiche
Neben der roten Villa
Unter der toten Eiche
Scheint der Mond.

Wo ihr dunkles Abbild
Durch das Wasser greift,
Steht ein Mann und streift
Einen Ring von seiner Hand.

Drei Opale blinken;
Durch die bleichen Steine
Schwimmen rot und grüne
Funken und versinken.

Und er küßt sie, und
Seine Augen leuchten
Wie der meergrüne Grund:
Ein Fenster tut sich auf.

Aus der roten Villa
Neben der toten Eiche
Winkt ihm eine bleiche
Frauenhand.
Sinirohekast tiigist
purpurvilla veeres
kuivand tamme varjus
kumamas on kuu.

Seal, kus tamme vari
langeb tiigiveele,
seisab mees ja käest
võtab sõrmuse.

Kolm opaali särab;
läbi tuhmi kivi
helgib purpur-rohelisi
kiiri ja siis hajub.

Suud neilannab mees,
ta silmi läidab sära,
roheõrn kui merepind:
üks aken avaneb.

Purpurvilla aknast
kuivand tamme veeres
viipamas on näha
õrna naisekätt.


Schenk mir deinen goldenen Kamm
Kingi mull’ oma kullane kamm


Muusika autor Arnold Schönberg
Sõnade autor Richard Dehmel
Tõlge Heli Mattisen
Teose kataloogi- või oopusenumber: op2 nr2
Tervikteosest Vier Lieder

Schenk mir deinen goldenen Kamm;
Jeder Morgen soll dich mahnen,
Daß du mir die Haare küßtest.

Schenk mir deinen seidenen Schwamm;
Jeden Abend will ich ahnen,
Wem du dich im Bade rüstest,
O Maria!

Schenk mir Alles, was du hast;
Meine Seele ist nicht eitel,
Stolz empfang ich deinen Segen.

Schenk mir deine schwerste Last:
Willst du nicht auf meinen Scheitel
Auch dein Herz, dein Herz noch legen,
Magdalena?
Kingi mulloma kullane kamm;
iga hommik toogu su meelde,
et mu juustelandsid suud.

Kingi mulloma siidine švamm;
igal õhtul aimata soovin,
kelle jaoks end valmis sead.
Oo Maria!

Kingi mullkõik, mis sul on;
minu hing ei ole edev,
uhkelt annetuse võtan.

Kingi oma koorem mull’:
soovid, võtan enda kanda
viimaks ka su südame, su südame,
Magdalena?


Erhebung
Ülendus


Muusika autor Arnold Schönberg
Sõnade autor Richard Dehmel
Tõlge Heli Mattisen
Teose kataloogi- või oopusenumber: op2 nr3
Tervikteosest Vier Lieder

Gib mir deine Hand,
Nur den Finger, dann
Seh ich diesen ganzen Erdkreis
Als mein Eigen an!

O, wie blüht mein Land!
Sieh dirs doch nur an.
Daß es mit uns über die Wolken
In die Sonne kann!
Käsi mullvaid anna,
anna üksnes sõrm,
juba kogu maailm
mulle kuulub vaid!

Oo, kuis õitseb maa,
vaata seda vaid.
Justnagu koos pilvedest läbi
päikseni viiks meid tee!


Waldsonne
Metsapäike


Muusika autor Arnold Schönberg
Sõnade autor Johannes Schlaf
Tõlge Heli Mattisen
Teose kataloogi- või oopusenumber: op2 nr4
Tervikteosest Vier Lieder

In die braunen, rauschenden Nächte
Flittert ein Licht herein,
Grüngolden ein Schein.

Blumen blinken auf und Gräser
Und die singenden, springenden Waldwässerlein,
Und Erinnerungen.

Die längst verklungenen:
Golden erwachen sie wieder,
All deine fröhlichen Lieder.

Und ich sehe deine goldenen Haare glänzen,
Und ich sehe deine goldenen Augen glänzen
Aus den grünen, raunenden Nächten.

Und mir ist, ich läge neben dir auf dem Rasen
Und hörte dich wieder auf der glitzeblanken Syrinx
In die blauen Himmelslüfte blasen.

In die braunen, wühlenden Nächte
Flittert ein Licht,
Ein goldener Schein.
Läbi ruugete, tormiste ööde
sähvatab valguskiir,
rohekaskullane viirg.

Helkima löövad lilled ja rohud,
laulvad ja sulinal voolavad ojad,
helavad heiastused.

Mis ammugi vaibunud,
jälle on kõlamas ärksalt,
kõik sinu kaunimad laulud.

Su kullaseid juukseid ma helkimas näen,
su kullaseid silmi ma helkimas näen
rohekas, sahinaist täidetud öös.

On tunne, kuis lamaks su kõrval murul
kuis kuuleks su süürinksit kõlamas taamal
nii kirkalt sinise laotuse poole.

Ruugekarva, marustes öödes
sähvib üks valguskiir
üksik kullane viirg.