LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

An das Meer
Merele


Muusika autor Max Reger
Sõnade autor Otto Franz Gensichen
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr1
Tervikteosest 10 Gesänge

Licht atmend steigt aus brandenden Wellen
die Morgensonne purpurn herauf
und leise Winde mächtiger schwellen der fernen,
der ferren Segler schimmernded Lauf.
Nun will die Brust sich freudiger dehnen,
der Allmacht odem.
Ich grüße dich inheiligem Sehnen,
Du Spiegel Gottes, ewiges Meer!
O laß in deinem Bilde mich schauen,
wie freundlich mir sein Antlitz strahlt,
das sich auf deinen wechselnded blauen,
nie müden Wogen ruhlos malt.
Ach, deiner Flut unendliches Dehnen rollt
Ewigkeit wie Tropfen daher.
Ich grüße die in helligem Sehnen,
Du Spiegel Gottes, ewiges Meer!
Valgust hingates voogavaist laineist
tõuseb purpurne päike
ja vaiksed tuuled vägevamaks paisutavad
kauged purjekad sädeleval teel.
Rind rõõmsamalt nüüd tahab paisuda,
kõikvõimsuse hinguses.
Sind pühas igatsuses tervitan,
sa Jumala peegel, igavene meri!
Oh, lase mind su peegelduses vaadata,
kui sõbralikult kiirgab tema pale,
mis sinu mitte iial väsin'd sinisele pinnale
rahutuna joonistub.
Ah, sinu voogude lõputu sirutus
igavikku piisana veeretab.
Sind pühas igatsuses tervitan,
sa Jumala peegel, igavene meri!



Lieblich hat sich gesellet
Armsalt sõbrunenud


Muusika autor Max Reger
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr2
Tervikteosest 10 Gesänge

Lieblich hat sich gesellet
mein Herz in kurzer Frist
zu einer, die mir gefället.
Gott weiß wohl, wer sie ist.
Sie liebet mich ganz inniglich,
die Aller liebste mein,
in Treuen ich sie mein.

Wohl für das Maien Blüte
habich sie auserkorn;
sie erfreuet mein Gemüte
TreuMinne habich gschworn,
den will ich halten ewiglich,
mit Willen untertan
die weil ichs leben han.
On äkki armsalt sõbrunen'd
mu hing temaga,
kes mulle meeldib.
Kes on ta, teab vaid Jumal.
Ta armastab mind siiralt,
mu kõige armsam, truu.


Mai õieks on ta mulle,
nii rõõmustab mu südant ta.

Ma armastusel truudust vandun'd
ja teda igavesti hoida tahan,
alandlikult,
kuni elan.
Rahvalaul 16. sajandist


Abendständchen
Õhtuserenaad


Muusika autor Max Reger
Sõnade autor Clemens Brentano
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr3
Tervikteosest 10 Gesänge

Hör es klagt die Flöte wieder
und die kühlen Brunnen rauschen,
golden wehn die Töne nieder,
stille, stille, laßt uns lauschen!

Holdes Bitten, mild Verlangen,
[Wie es süß zum Herzen spricht]!
Durch die Nacht die empfangen,
blickt zu uns der Töne Licht.
Laßt uns lauschen!
Kuula, kuula! Jälle kaebleb flööt
ja külmad kaevud kohisevad.
Kuldsed helid langevad.
Vaikust, vaikust, kuulakem!

Leebe palve, kerge nõue,
kuis magusalt see südant kõnetab!
Läbi öö meid
helivalgus jälgib,
kuulakem!


Freude soll in deinen Werken sein!
Rõõm olgu su tegudes!


Muusika autor Max Reger
Sõnade autor Franz Evers
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr8
Tervikteosest 10 Gesänge

Freude soll in deinen Werken sein!
Freude aus seligem Überschwang!
Heimse die Frucht mit vollen Händen ein
und gib wieder,
was dir an Ernte gelang.

Freude sollst du den Menschenkindern bringen,
dein Leben helfe Irrenden hinauf,
dein Herz berausche sie,
dein Tun sei ihr Gelingen,
Freude, schließt alle Türen auf.
Rõõm olgu su tegudes!
Rõõm õndsast küllusest!
Naudi vilju avasüli
ning jaga seda,
mis sul osaks saan'd!

Rõõmu inimlastele pead tooma,
aita üles eksinud!
Su süda joovastagu neid,
su teod neil eduks olgu!
Rõõm avab kõik uksed!


Abschied
Hüvastijätt


Muusika autor Max Reger
Sõnade autor Joseph von Eichendorff
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr9
Tervikteosest 10 Gesänge

Abendlich schon rauscht der Wald
aus den tiefen Gründen,
droben wird der Herr nun bald
an die Sterne zünden,
wie so stille in den Schlünden,
abendlich nur rauscht der Wald.

Alles geht zu seiner Ruh,
Wald und Welt versausen,
schauernd hört der Wandrer zu,
sehnt sich recht nach Hause,
hier in Waldes grüner Klause
Herz, gehendlich auch zur Ruh!

Õhtuselt ju mühab
metsa sügavusest,
pea Issand ülal
tähed süütab.
Kui vaikne on kõik kuristikes,
mets õhtuselt vaid kohab.

Kõik teel on rahusse,
sosistavad mets ja ilm.
Rändur võpatades kuulatab
ja koju igatseb.
Jää, süda, lõpuks rahule
siin metsa rohelises eraklas!


Requiem
Reekviem


Muusika autor Max Reger
Sõnade autor Friedrich Hebbel
Tõlge Olev Koit
Teose kataloogi- või oopusenumber: op83 nr10
Tervikteosest 10 Gesänge

Seele, vergiß sie nicht,
Seele, vergiß nicht die Toten!
Siehsie umschweben dich,
schauernd verlassen,
und in den heiligen Gluten,
die den Armen die Liebe schürt,
atmen sie auf und erwarmen
und genießen zum letzten Mal
ihr verglimmendes Leben.

Seele, vergiß sie nicht,
Seele, vergiß nicht die Toten!
Sieh’, sie umschweben dich,
schauernd, verlassen,
und wenn du dich erkaltend ihnen verschließest
erstarren sie bis hinein in das Tiefste!

Dann ergreift sie der Sturm der Nacht,
dem sie zusammengekrampft
in sich trotzten im Schoße der Liebe.
Und er jagt sie mit Ungestüm
durch die unendliche Wüste hin,
wo nicht Leben mehr ist,
nur Kampf losgelassener Kräfte,
um erneuertes Sein.

Seele, vergiß sie nicht,
vergiß nicht die Toten!
Hing, ära unusta,
hing, ära unusta surnuid!
Vaata, nad hõljuvad su ümber,
värisedes, hüljatuina
ning pühis leekides,
kus hõõgub vaeste arm
nad saavad kergendust
ja viimset rõõmu tunnevad
oma hääbuvast elust.

Hing, ära unusta,
hing, ära unusta surnuid!
Vaata, nad hõljuvad su ümber,
värisedes, hüljatuina.
Kui külmalt sulged neile end,
nad süvimani tarduvad!

Siis haarab neid öö torm,
mida enesesse krampunult
nad trotsin'd armastuse embuses.
Neid lõputusse kõrbe,
kus pole elu,
võitlus uue olu
nimel vaid,
ta maruliselt pillutab.

Hing, ära unusta,
hing, ära unusta surnuid!