LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Ikävyys Tusk eelmine järgmine Muusika autor Einojuhani Rautavaara Sõnade autor Aleksis Kivi Tõlge Debora Vaarandi Tervikteosest Halavan himmeän alla Mi ikävyys, mi hämäryys sieluni ympär' kuin syksy-iltanen aution' maall'? Turha vaiva täällä, turha ompi taistelo ja kaikkisuus mailman, turha! En taivasta mä tahdo, en yötä Gehennan, enp' enää' neitosta syliini suo. Osani vaan olkoon: tietämisen tuskast' pois, kaikk' äänetön tyhjyys olkoon. No, ystävät! Teit' kerranpa viimeisen pyydän, oi! kuulkaat mitä nyt anelen teilt': Tuonen-tupa tehkäät poijan tämän asunnoksi; hän kätköhön mullan astuu. Mun hautani nyt kaivakaat halavain suojaan ja peiton' mustan' se peittäkäät taas, sitten ainiaksi kartanostain poistukaat; mä rauhassa maata tahdon. Ja kumpua ei haudallein kohotko koskaan, vaan multa kedoksi kamartukoon, ettei kenkään tiedä, että lepokammioin on halavan himmeän alla. Mis rusuv tusk, mis hämarus hinges mul asub, kui sügisõhtuse lageda peal. Asjatu on võitlus, tühi rähklemine kõik! Ja maailma vägevus- tühi. Ei ihalda ma taevast, ei öidki Gihennas, ei enam sülelda neiukest noort. Tahan vabaks saada kõigist teadmispiinadest, et jääks ainult hääletu tühjus. Mu sõbrad head, oh kuulge siis mida teilt anun, sest minu viimane palve on see. Toone tuba tehke mehe õnnetuma jaoks, las muldsesse majja ta läheb. Te mulle haud nüüd kaevake remmelga alla ja musta vaibaga varjake see. Ja siis igaveseks minge ära – jätke mind, sest rahus ma magada tahan. Ei vaja ma, et kerkiks kalmule kääbas, vaid murukamaraks muutugu mul. Ärgu keegi teadku, et mul viimane puhkepaik tumeda remmelga varjus.