LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Twelfth Night
Kaheteistkümnes öö
eelmine järgmine


Muusika autor Samuel Barber
Sõnade autor Laurie Lee
Tõlge Jaanus Kann
Teose kataloogi- või oopusenumber: op42. Nr1
Tervikteosest

No night could be darker than this night,
No cold so cold,
As the blood snaps like a wire,
And the hearts sap stills,
And the year seems defeated.

O never again, it seems,
Can green things run,
Or sky birds fly,
Or the grass exhale its humming breath
Powdered with pimpernels,
From this dark lung of winter.
Yet here are lessons for the final mile
Of pilgrim kings;
The mile still left when all have reached
Their tethers end:
that mile where the Child lies hid.

For see, beneath the hand,
The earth already warms and glows;
For men with shepherds eyes
There are signs in the dark,
the turning stars,
The lambs returning time.

Out of this utter death hes born again,
His birth our savior;
From terrors equinox
He climbs and grows,
Drawing his fingers light
across our blood
The sun of heaven, and the son of God.
Ükski öö pole pimedam sellest ööst,
ükski pole külmem,
kui veri soonena katkeb
ja süda elumahlad vaigistab,
ja aasta paistab luhtunud.

Ei eales enam, näib,
rohelus ei tärka
ega linnud taevas lenda
ega muru ümisedes õhka,
varsapõlvist kastena,
sellest tumedast talve kopsust.
Veel on siin tarkust palverändurite
kuningate viimseks miiliks;
see miil veel ees, kuid kõik on kohal
oma võimete piiril:
sellel miilil, kus asub Poeg.

Sest vaata, all maailm juba
soojeneb ja särab;
Meestele, kel karjuse silmad,
on märke pimeduses,
pöörduvad tähed,
mil naaseb tall.

Oma täielikust surmast uuesti sündinud
on tema sünd meie päästjaks;
kui terror pööripäeva peab,
ta kerkib ja kasvab,
ta valgus
kumab läbi meie vere
taevane päike ja Jumala poeg.