LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Plačíčí fontána Nuttev purskkaev Hradčany laulud eelmine järgmine Muusika autor Leoš Janáček Sõnade autor Frantisek Serafim Procházka Tõlge Mairi Kõrvel Tervikteosest Hradčanské písničky K sladké písni slavíka, Slyšte, jak nařiká spadlá ke krůpĕji krůpĕj, jako slaza veliká. Nezvoní, již nezpívá, Fontána plačtivá, se spĕžové misky vzdechem slza se odlívá. Slyšeti je každý den Její vzlyk a její sten! V zahradě jen přistup bliž, v houšti utajen. Když kol ticho jako hrob, když zvon doznĕl beze stop, v zahradách cos rozvzlyklo se, a vzlykten žhne do útrob. Žlutým listim postlána nad čím pláče fontána, po čem vzdychá usedavě od večera do rána? Pohádka šla zahradou s družinou svou královskou, u fontány plesávala, zašla, zhasla s krásou svou. Zašla, chtěla nechtěla, touha její doznĕla, pro ni tiché slzy kanou, pohádka ta umřela! Koos ööbiku magusa lauluga, kuulge vaid, kuidas ta kaebleb. Tilgale langeb tilk, nagu hiigelsuured pisarad. Enam ei helise, ei laula nuttev purskkaev, karikast ohkega poetub pisar, purskkaev ei helise, ei laula. Kuulda on iga päev tema nuukseid ja oigeid. Astu vaid aias lähemale - hämarasse padrikusse on ta peitunud. Kui ümberringi on vaikne nagu hauas, kui kellahelin on jälgi jätmata vaikinud, aedades miski nuuksatas ning see nuuksumine tungib kõrvetades põue. Kuldsete lehtedega sillutatud maa kohal nutab purskkaev. Mille pärast nutab ta südantlõhestavalt õhtust hommikuni? Mööda aeda kõndis muinasjutt oma kuningliku saatjaskonnaga, juubeldas, hõiskas, purskkaevu juures ja kustus lõpuks kogu oma ilus. Igatsused olid vaikinud, tema jaoks lõpuni kõlanud. Vaiksed pisarad veerevad - see muinasjutt on surnud!