LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Теперь всегда снега
Nüüd aina lumi
Jetzt immer Schnee
eelmine järgmine


Muusika autor Sofia Gubaidulina
Sõnade autor Gennadi Aigi
Tõlge Maarja Kangro

I
ТЫ МОЯ ТИШИНА

ты моя тишина
о тебе говорю
я окраинным звездам прозрачной зимы: «о как можно
быть такой тишиною?...» -
Ею – может быть – я окружен как безмолвием
поля с мерцаньем участливо-ясным
но не очиститься
душе моей зыбью ее и волнами неслышными
как проясняется сон мой – как будто давно –
без меня – уже бодрствующий
приснившейся в этом году белизною
такой милосердною – к миру... –
но когда-то – возможно – убудет и цельность
твоя и твоя полнота неколеблемая
столь простая и ясная как благодать
хоть на каплю слезы за меня
и когда я исчезну – ты выскажешь горе
без слов – только отблеском горя
а взамен – словно вздох – примешь чистую долю
и стойкую меру
такой пустоты что и жизненной будет и смертной
словно там где не может быть Духа
пребывает Его утешенье... –
но – люблю я и знаю: для Бога нетронутой
сохранится твоя тишина


II
ЗАПИСЬ: APOPHATIC (Instrumental)


III
ПРОВИНЦИЯ ЖИВЫХ
ТЕПЕРЬ ВСЕГДА СНЕГА
Н. Б.

как снег Господь что есть
и есть что есть снега
когда душа что есть

снега душа и свет
а все вот лишь о том
что те как смерть что есть
что как они и есть

признать что есть и вот
средь света тьма и есть
когда опять снега
О-Бог-Опять-Снега
как может быть что есть

а на поверку нет
как трупы есть и нет

о есть Муляж-Страна
вопроса нет что есть
когда Народ глагол
который значит нет
а что такое есть
при чем тут это есть
и Лик такой Муляж
что будто только есть
страна что Тьма-и-Лик

Эпоха-труп-такой

а есть одно что есть
когда их сразу нет
- о Бог опять снега! –
их нет как есть одно
лишь Мертвизна-Страна

есть так что есть и нет
и только этим есть
но есть что только есть

есть вихрь как чудом вмиг
нет Мертвости-Страны
о бог опять снега
душа снега и свет

о Бог опять снега

а будь что есть их нет
снега мой друг снега
душа и свет и снег

о Бог опять снега

и есть что снег что есть


IV
ЗАПИСЬ: АРОРНАТИС
К. Б.

а была бы ночь этого мира
огромна страшна как Господ-не-Открытый
такую бы надо выдерживать
но люди-убийцы
вкраплены в тъму этой ночи земной:
страшно-простая
московская страшная ночь


ОДА: РОДИНА

была как лужайка страна
мир – как лужайка
там были березы-цветы
и сердце-дитя

а как те березы-цветы ветром этого мира сдувались


и розы-снега
окружали как ангелов-нищенок вздох
сельских безмолвных!... – и с их Свето - Жалостью
вместе
светили

(здесь – место молчанью
такому же долгому
как их бесконечная жизнь)

мы назывались – Сияния этого многие
каждый скрепляя
свеченье живое
вторично в страданьи

(та же
и здесь
тишина)

и слушали-были: что чистота скажет словом
едным?

не прерываясь
лучилось:

мир-чистота
I
SINA, MU VAIKUS

sina, mu vaikus
ma räägin sinust
läbipaistva talve kõige kaugemaile tähtedele: "oh, kuidas
saab olla säärast vaikust..."
ta - võib-olla - ümbritseb mind
nagu kaastunde-selgusest sädeleva põllu vaikus
ent ei puhastu
mu hing oma säbrutustes ja hääletuis lainetes
nii nagu selgineb mu uni - just nagu ammu -
ilma minuta - juba ärkvel
sel aastal unes nähtud valevusega
mis on nõnda halastav - maailmale...
ent millalgi - võimalik - kaob ka
su terviklikkus ja su kõikumatu täius
mis on sedavõrd lihtne nagu õnnistus
mu üheainsa pisara eest
ja kui ma kaon, kõneled sa murest
sõnadeta, üksnes mure kiirgusega
ja selle asemel - justkui ohates - võtad sa
puhta osa ja püsiva mõõdu
sellest tühjusest, mida on elus ja surmas
nii nagu seal, kus Vaim ei saa olla
on tema lohutus
kuid - ma armastan ja tean, et Jumala jaoks
säilib su vaikus puutumatuna


II
SISSEKANNE: APOPHATIC (Instrumentaal)


III
ELAVATE PROVINTS
MIS NÜÜD ON ALATISEKS LUME JAGU
N.B.

nagu lumi on Jumal mis on
ja see mis on on lumi
siis kui hing mis on

on lume hing ja valgus
kui kõik ent ongi vaid
nõnda et nemad on surm, mis on
ja nõnda nad ongi

tunnistada seda mis on
nii ongi valguse keskel pimedus
kui jälle on lund
Oo-Jumal-Jälle-Lumi
kuidas võib see olla mis on

ent õigupoolest ei ole
nii nagu laibad on ja ei ole

oh, on Mulaaž-Maa
pole küsimustki mis on
kui Rahvas on tegusõna
mis tähendab ei
aga mis siis on
miks see kõik on
ja Püha Pale on selline Mulaaž
et see mis on on justkui
üksnes maa mis on Pimedus-ja-Püha-Pale.

selline Laip-Epohh

ent on üks, mis on
kui äkki neid ei ole
- oh Jumal jälle lumi! -
neid pole kui on ainult üks
Surnukeha-Maa

nii ongi et on ja ei ole
ja ainult seeläbi on
ent on ainult see mis on

on lumetorm justkui hetkeime
ei ole Koolnu-Maad
oh Jumal jälle lumi
lume hing ja valgus

oh Jumal jälle lumi

ent oleks nii et neid polekski
lund mu sõber lund
hing ja valgus ja lumi

oh Jumal jälle lumi

ja on et lumi on mis on


IV
SISSEKANNE: APOPHATIC
K.B.

ja kui tuleks selle maailma öö
määratu suur õudne nagu Ilmnemata-Jumal
peaks sellise öö välja kannatama
ent tapja-inimesed
on laiali paisatud maise öö pimedusse:
õud-lihtne
on õudne Moskva öö


OOD: KODUMAA

see oli justkui
metsavälu
seal olid kased-lilled
ja laps-süda

ent kuidas need kased-lilled puhus minema maailma tuul


ja lumeroosid
ümbritsesid nagu kerjavate inglite ohe
hääletut maarahvast!... ja inglite valgus-halastusega
üheskoos
nad särasid

(siin on vaikimise koht
mis on sama pikk
kui nende lõputu elu)

palju oli meid, kes me kutsusime end selle sära järgi,
igaüks meist tugevdas
elavat hiilgust
kannatustes veel kord

(ka siin on
seesama
vaikus)

ja elas-kuulas: mida ütleb puhtus
üheainsa sõnaga?

katkematult
kiirgas

maailm-puhtus
I
YOU MY SILENCE

You my silence
I speak about you
to the outermost stars of limpid winter: “oh how can
such silence be?...” –
it – perhaps – surrounds me like the stillness
of a field bright with shimmering sympathy
but there is no purification
for my soul in its ripples and in soundless waves
as my sleep is made brighter – as if a long time ago –
without me – already wakeful
with from a dream this year a whiteness
so compassionate – to the world... –
but one day – possibly – there will come an end to the
wholeness of you and your constant completeness
so simple and bright as paradise
if only for a single tear for me
and when I dissappear – you will express grief
without words – only by a reflection of radiant grief
and instead – like a sigh – you will take a clear part
and a lasting measure
of such emptiness as there is in life and will be in death
as where the Spirit cannot be
His consoling presence resides... –
but – I love and I know: for God nothing
will adulterate your silence






III
NOW ALWAYS SNOW



as snow is the Lord who is
and there is what is snow
when there is the soul which is

the snows the soul and the light
yet could they but all of the fact
that those are as death which is
which like them also is

own that there is even there
amid the light darkness there is too
when there is again snow
O-God-Again-Snow
How can there be what is

Yet in fact is not
As corpses are and are not

Oh there is an Archetype-Country
there is no question that there is
when the People are the word
which means there is not
yet that something is
what that has to do with it is
also the Holy Image such an Archetype
which it seems only is
the country which is Darkness-and-Holy Image

Epoch-corpse-such as this

Yet there is one thing which is
When all at once they are not
- o God again snow! –
they are not when there is one thing
only Cadaver-Country

is and so there is and is not
and only by this there is
but there is what only is

there is a snowstorm as by a miracle in an instant
there is no Dead Flesh-Country
o God again snow
the soul the snows and the light

o God again snow

yet let it be that they exist not
the snows my friend the snows
the soul and the light and the snow

o God again snow

and there is what is snow what is


IV
WRITINGS: APOPHATIC


And were there to be a night of this world
A night vast and terrible like God-not-Manifest
Such a night one would have to endure
But killer-people
Are interspersed in the darkness of this earthly night:
Terribly-simple
Is the terrible Moscow night


OH YES: HOMELAND

there was a country like a glade
the world is like a glade
there were flowers-birches there
and a child-heart

but how those flowers-birches were blown away by the wind of this world

and the snows-roses
like the sigh of beggar women-angels surrounded
the voiceless countryfolk!... – and with their Pity-Full of light
together
they shone

(here – a place for the soundlessness
that is as long
as their endless life)

we were many who called ourselves – of this Shining
each consolidating
the living luminescence
one more time in suffering

(here too
the same
silence)

and lived-listened: what will purity say
by the only Word?

uninterrupted
the brightness beamed:

purity-world