LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Nachtphaläne in der Selene Ööstseen Selenes eelmine järgmine Muusika autor Mauricio Kagel Tõlge Eda Jaanson Tervikteosest Mitternachtsstük Gustav ging noch bleich zum Prinzen, es war schon Hochmitternacht; gute Mitternacht, sagte Gustav düster lächelnd; der Prinz lag schlafend auf seiner Ottomanne; aber seine Augen waren offen – vor ihm lagen die Mumien aufgeschlagen; auch ein Gustav, sagte Gustav schmerzlich und schmiß das Buch von sich; vorn hinein Gustav: “Ich wähnte, Prinz, du wachtest; aber du schliefst und nur deine Augen waren offen; da dacht’ ich; o so denken die andern Menschen immer, daß man wacht, weil es so scheint, aber nicht daß man schlummert. Gute Nacht, Du!” Das Nachtlicht flakerte schwach und erbärmlich; Gustav stand auf und blies es aus; der Prinz wachte auf, sobald das nachtlicht ausgelöscht war. “Gustav” rief er; Carl, rief er – sie lagen sich in den Armen. Er klingelte – “Champagner” rief er dem Bedienten. Sie tranken, bis es Morgen ward. Gustav taumelte fort... Kahvatu Gustav läks printsi juurde, oli juba kesköö. "Head keskööd", ütles Gustav mornilt naeratades. Prints lebas magades oma otomanil, kuid tema silmad olid lahti - tema ees oli avatud kirst. "Veel üks Gustav", ütles Gustav valulikult ning viskas raamatu käest. Esilehele kirjutas Gustav: "Ma arvasin, prints, et sa oled ärkvel; aga sa magasid ja vaid su silmad olid lahti. Siis mõtlesin ma, et inimesed arvavad alati, et oled ärkvel, kuna see nii tundub, kuid mitte kunagi, et sa tukastad. Head ööd, prints!" Öölamp hubises nõrgalt ja armetult; Gustav tõusis ja puhus tule ära; prints ärkas kohe, kui lamp kustus. "Gustav", hüüdis ta; "Carl!" - nad embasid üksteist. Prints helistas kella - "Šampanjat", hüüdis ta teenrile. Nad jõid kuni ööst sai hommik. Gustav tuikus...