LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Die Schöpfung
Loomine
eelmine järgmine


Muusika autor Joseph Haydn
Sõnade autor Gottfried van Swieten
Tõlge Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Teose kataloogi- või oopusenumber: Hob21:2

ERSTER TEIL

1. Einleitung (Die Vorstellung des Chaos)

Rezitativ mit Chor

Raphael
Im Anfange schuf Gott Himmel und Erde,
und die Erde war ohne Form und leer,
und Finsternis war auf der Fläche der Tiefe.

Chor
Und der Geist Gottes
schwebte auf der Fläche der Wasser,
und Gott sprach: Es werde Licht!
und es ward Licht.

Uriel
Und Gott sah das Licht, daß es gut war,
und Gott schied das Licht von der Finsternis.

2. Arie mit Chor

Uriel
Nun schwanden vor dem heiligen Strahle
des schwarzen Dunkels gräuliche Schatten,
der erste Tag entstand.
Verwirrung weicht, und Ordnung keimt empor.
Erstarrt entflieht der Höllengeister Schar
in des Abgrunds Tiefen hinab
Zur ewigen Nacht.

Chor
Verzweiflung, Wut und Schrecken
begleiten ihren Sturz.
Und eine neue Welt
entspringt auf Gottes Wort.

3. Rezitativ

RAPHAEL
Und Gott machte das Firmament,
und teilte die Wasser,
die unter dem Firmament waren,
von den Gewässern,
die ober dem Firmament waren,
und es ward so.
Da tobten brausend heftige Stürme;
wie Spreu vor dem Winde,
so flogen die Wolken,
die Luft durchschnitten feurige Blitze
und schrecklich rollten die Donner umher.
Der Flut entstieg auf sein Geheiß
der allerquickende Regen,
der allerverheerende Schauer,
der leichte, flockige Schnee.

4. Chor mit Sopran solo

Gabriel und Chor
Mit Staunen sieht das Wunderwerk
der Himmelsbürger frohe Schar,
und laut ertönt aus ihren Kehlen
des Schöpfers Lob,
das Lob des zweiten Tags.

5. Rezitativ

Raphael
Und Gott sprach:
Es sammle sich das Wasser
unter dem Himmel zusammen an einem Platz
und es erscheine das trockne Land,
und es ward so.
Und Gott nannte das trockne Land Erde
und die Sammlung der Wasser nannte er Meer.
Und Gott sah, daß es gut war.

6. Arie

Raphael
Rollend in schäumenden Wellen
bewegt sich ungestüm das Meer.
Hügel und Felsen erscheinen,
der Berge Gipfel steigt empor.
Die Fläche, weit gedehnt,
durchläuft der breite Strom
in mancher Krümme.
Leise rauschend gleitet fort
im stillen Tal der helle Bach.

7. Rezitativ

Gabriel
Und Gott sprach:
Es bringe die Erde Gras hervor,
Kräuter, die Samen geben,
und Obstbäume,
die Früchte bringen ihrer Art gemäß,
die ihren Samen in sich selbst
haben auf der Erde,
und es ward so.

8. Arie

Gabriel
Nun beut die Flur das frische Grün
dem Auge zur Ergötzung dar,
den anmutsvollen Blick
erhöht der Blumen sanfter Schmuck.
Hier duften Kräuter Balsam aus,
hier sproßt den Wunden Heil.
Die Zweige krümmt der goldnen Früchte Last,
hier wölbt der Hain zum kühlen Schirme sich,
den steilen Berg bekrönt ein dichter Wald.

9. Rezitativ

Uriel
Und die himmlischen Heerscharen
verkündigten den dritten Tag,
Gott preisend und sprechend:

10. Chor
Stimmt an die Saiten, ergreift die Leier,
laßt euren Lobgesang erschallen!
Frohlocket dem Herrn, dem mächtigen Gott,
denn er hat Himmel und Erde
bekleidet in herrlicher Pracht!

11. Rezitativ

Uriel
Und Gott sprach:
Es sein Lichter an der Feste des Himmels,
um den Tag von der Nacht zu scheiden
und Licht auf der Erde zu geben,
und es sein diese für Zeichen und für Zeiten
und für Tage und für Jahre.
Er machte die Sterne gleichfalls.

12. Rezitativ

Uriel
In vollem glanze steiget jetzt
die Sonne strahlend auf,
ein wonnevoller Bräutigam,
ein Riese stolz und froh,
zu rennen seine Bahn.
Mit leisem Gang und sanftem Schimmer
schleicht der Mond die stille Nacht hindurch.
Den ausgedehnten Himmelsraum
ziert, ohne Zahl, der hellen Sterne Gold.
Und die Söhne Gottes
verkündigten den vierten Tag
mit himmlischem Gesang,
seine Macht ausrufend also:

13. Chor mit Soli

Chor
Die Himmel erzählen die Ehre Gottes.
Und seiner Hände Werk Zeigt an das Firmament.

Gabriel, Uriel, Raphael
Dem kommenden Tage sagt es der Tag,
die Nacht, die verschwand, der folgenden Nacht.

Chor
Die Himmel erzählen die Ehre Gottes.
Und seiner Hände Werk Zeigt an das Firmament.

Gabriel, Uriel, Raphael
In alle Welt ergeht das Wort,
jedem Ohre klingend, keiner Zunge fremd:

Chor
Die Himmel erzählen die Ehre Gottes.
Und seiner Hände Werk Zeigt an das Firmament.


ZWEITER TEIL

14. Rezitativ

Gabriel
Und Gott sprach:
Es bringe das Wasser in der Fülle hervor
webende Geschöpfe, die Leben haben,
und Vögel, die über der Erde fliegen
mögen in dem offenen
Firmamente des Himmels.

15. Arie

Gabriel
Auf starkem Fittiche
schwinget sich der Adler stolz
und teilet die Luft Im schnellesten Fluge
zur Sonne hin.
Den Morgen grüßt der Lerche frohes Lied,
Und Liebe girrt das zarte Taubenpaar.
Aus jedem Busch und Hain
erschallt der Nachtigallen süße Kehle.
Noch drückte Gram nicht ihre Brust,
noch war zur Klage nicht gestimmt
ihr reizender Gesang.

16. Rezitativ

Raphael
Und Gott schuf große Walfische und ein
jedes lebende Geschöpf, das sich beweget,
und Gott segnete sie, sprechend:
Seid fruchtbar alle, mehret euch,
Bewohner der Luft, vermehret euch
und singt auf jedem Aste!
Mehret euch, ihr Flutenbewohner,
Und füllet jede Tiefe!
Seid fruchtbar, wachset, mehret euch,
Erfreuet euch in eurem Gott!

17. Rezitativ

Raphael
Und die Engel rührten ihrunsterblichen Harfen
und sangen die Wunder des fünften Tags.

18. Terzett

Gabriel
In holder Anmut stehn,
mit jungem Grün geschmückt,
die wogigten Hügel da.
Aus ihren Adern quillt
in fließendem Kristall
der kühlende Bach hervor.

Uriel
In frohen Kreisen schwebt,
sich wiegend in der Luft,
der munteren Vögel Schar.
Den bunten Federglanz
erhöht im Wechselflug
das goldene Sonnenlicht.

Raphael
Das helle Naß durchblitzt
der Fisch und windet sich
im steten Gewühl umher.
Vom tiefsten Meeresgrund
Wälzet sich Leviathan
Auf schäumender Wellempor.

Gabriel, Uriel, Raphael
Wie viel sind deiner Werk’, o Gott!
Wer fasset ihre Zahl?
Wer, o Gott! Wer fasset ihre Zahl?

19. Chor mit Soli

Gabriel, Uriel, Raphael, Chor
Der Herr ist groß in seiner Macht,
Und ewig bleibt sein Ruhm.

20. Rezitativ

Raphael
Und Gott sprach:
Es bringe die Erde hervor
lebende Geschöpfe nach ihrer Art,
Vieh und krichendes Gewürm
und Tiere der Erde nach ihren Gattungen.

21. Rezitativ

Raphael
Gleich öffnet sich der Erde Schoß
und sie gebiert auf Gottes Wort
Geschöpfe jeder Art,
in vollem Wuchs und ohne Zahl.
Vor Freude brüllend steht der Löwe da.
Hier schießt der gelenkige Tiger empor.
Das zackige Haupt erhebt der schnelle Hirsch.
Mit fliegender Mähne springt und wiehrt
voll Mut und Kraft das edle Roß.
Auf grünen Matten weidet schon
das Rind, in Herden abgeteilt.
Die Triften deckt, als wie gesät,
das wollenreiche, sanfte Schaf.
Wie Staub verbreitet sich
in Schwarm und Wirbel
das Heer der Insekten.
In langen Zügen kriecht
am Boden das Gewürm.

22. Arie

Raphael
Nun scheint in vollem Glanze der Himmel,
nun prangt in ihrem Schmucke die Erde.
Die Luft erfüllt das leichte Gefieder,
das Wasser schwellt der Fische Gewimmel,
den Boden drückt der Tiere Last.
Doch war noch alles nicht vollbracht.
Dem ganzen fehlte das Geschöpf,
das Gottes Werke dankbar sehn,
des Herren Güte preisen soll.

23. Rezitativ

Uriel
Und Gott schuf den Menschen
nach seinem Ebenbilde,
nach dem Ebenbilde Gottes schuf er ihn.
Mann und Weib erschuf er sie.
Den Atem des Lebens
hauchte er in sein Angesicht,
und der Mensch wurde zur lebendigen Seele.

24. Arie

Uriel
Mit Würdund Hoheit angetan,
mit Schönheit, Stärkund Mut begabt,
gen Himmel aufgerichtet steht der Mensch,
ein Mann und König der Natur.
Die breit gewölbterhabne Stirn
verkündt der Weisheit tiefen Sinn,
und aus dem hellen Blicke strahlt
der Geist, des Schöpfers Hauch und Ebenbild.
An seinen Busen schmieget sich
für ihn, aus ihm geformt,
die Gattin, hold und anmutsvoll.
In froher Unschuld lächelt sie,
des Frühlings reizend Bild,
ihm Liebe, Glück und Wonne zu.

25. Rezitativ

Raphael
Und Gott sah jedes Ding,
was er gemacht hatte;
und es war sehr gut;
und der himmlische Chor
feierte das Ende des sechsten Tages
mit lautem Gesang.

26. Chor
Vollendet ist das große Werk,
Der Schöpfer siehts und freuet sich.
Auch unsre Freuderschalle laut,
des Herren Lob sei unser Lied!

27. Terzett

Gabriel, Uriel
Zu dir, o Herr, blickt alles auf,
um Speise fleht dich alles an.
Du öffnest deine Hand,
gesättigt werden sie.

Raphael
Du wendest ab dein Angesicht,
da bebet alles und erstarrt.
Du nimmst den Odem weg,
In Staub zerfallen sie.

Gabriel, Uriel, Raphael
Den Odem hauchst du wieder aus,
und neues Leben sproßt hervor.
Verjüngt ist die Gestalt der Erd
an Reiz und Kraft.

28. Chor

Chor
Vollendet ist das große Werk,
des Herren Lob sei unser Lied!
Alles lobe seinen Namen,
denn er allein ist hoch erhaben!
Alleluja! Alleluja!

DRITTER TEIL

29. Rezitativ

Uriel
Aus Rosenwolken bricht,
geweckt durch süßen Klang,
der Morgen jung und schön.
Vom himmlischen Gewölbe
strömt reine Harmonie
zur Erde hinab.
Seht das beglückte Paar,
wie Hand in Hand es geht!
Aus ihren Blicken strahlt
des heißen Danks Gefühl.
Bald singt in lautem Ton
ihr Mund des Schöpfers Lob.
Laßt unsre Stimme dann
Sich mengen in ihr Lied.

30. Duett mit Chor

Eva und Adam
Von deiner Güt’, o Herr und Gott,
ist Erdund Himmel voll.
Die Welt, so groß, so wunderbar,
ist deiner Hände Werk.

Chor
Gesegnet sei des Herren Macht,
sein Lob erschallin Ewigkeit.

Adam
Der Sterne hellster, o wie schön
verkündest du den Tag!
Wie schmückst du ihn, o Sonne du,
des Weltalls Seelund Aug’!

Chor
Macht kund auf eurer weiten Bahn
des Herren Macht und seinen Ruhm!

Eva
Und du, der Nächte Zierdund Trost,
und all das strahlendHeer,
verbreitet überall sein Lob
in euerm Chorgesang.

Adam
Ihr Elemente, deren Kraft
stets neue Formen zeugt,
ihr Dünstund Nebel,
die der Wind versammelt und vertreibt.

Eva, Adam und Chor
Lobsinget alle Gott, dem Herrn,
groß wie sein Namist seine Macht.

Eva
Sanft rauschend lobt, o Quellen, ihn!
Den Wipfel neigt, ihr Bäum’!
Ihr Pflanzen duftet, Blumen haucht
ihm euern Wohlgeruch!

Adam
Ihr, deren Pfad die Höhn erklimmt,
und ihr, die niedrig kriecht,
ihr, deren Flug die Luft durchschneidt,
und ihr im tiefen Naß,

Eva, Adam, Chor
ihr Tiere, preiset alle Gott!
Ihn lobe, was nur Odem hat!

Eva und Adam
Ihr dunklen Hain’, ihr Bergund Tal’,
ihr Zeugen unsres Danks,
ertönen sollt ihr früh und spät
von unserm Lobgesang.

Chor
Heil dir, o Gott, o Schöpfer, Heil!
Aus deinem Wort entstand die Welt,
dich beten Erdund Himmel an,
wir preisen dich in Ewigkeit!

31. Rezitativ

Adam
Nun ist die erste Pflicht erfüllt,
dem Schöpfer haben wir gedankt.
nun folge mir, Gefährtin meines Lebens!
Ich leite dich, und jeder Schritt
weckt neue Freudin unsrer Brust,
zeigt Wunder überall.
Erkennen sollst du dann,
welchunaussprechlich Glück
der Herr uns zugedacht,
ihn preisen immerdar,
ihm weihen Herz und Sinn.
Komm, folge mir, ich leite dich.

Eva
O du, für den ich ward!
Mein Schirm, mein Schild, mein All!
Dein Willist mir Gesetz.
So hats der Herr bestimmt,
und dir gehorchen bringt
mir Freude, Glück und Ruhm.

32. Duett

Adam
Holde Gattin, dir zur Seite
Fließen sanft die Stunden hin.
Jeder Augenblick ist Wonne,
keine Sorge trübet sie.

Eva
Teurer Gatte, dir zur Seite,
schwimmt in Freuden mir das Herz.
Dir gewidmet ist mein Leben,
deine Liebe sei mein Lohn.

Adam
Der tauende Morgen,
o wie ermuntert er!

Eva
Die Kühle des Abends,
o wie erquicket sie!

Adam
Wie labend ist
der runden Früchte Saft!

Eva
Wie reizend ist
der Blumen süßer Duft!

Eva und Adam
Doch ohne dich, was wäre mir
der Morgentau, der Abendhauch,
der Früchte Saft, der Blumen Duft.
Mit dir erhöht sich jede Freude,
mit dir genieß ich doppelt sie,
mit dir ist Seligkeit das Leben,
dir sei es ganz geweiht!

33. Rezitativ

Uriel
O glücklich Paar, und glücklich immerfort,
wenn falscher Wahn euch nicht verführt,
noch mehr zu wünschen als ihr habt,
und mehr zu wissen als ihr sollt!

34. Schlußchor

Chor mit Soli
Singt dem Herren alle Stimmen!
Dankt ihm alle seine Werke!
Laßt zu Ehren seines Namens
Lob im Wettgesang erschallen!
Des Herren Ruhm, er bleibt in Ewigkeit!
Amen!
ESIMENE OSA

1. SISSEJUHATUS (kaose kujutamine)

RETSITATIIV JA KOOR

Rafael
Alguses lõi Jumal taeva ja maa;
ja maa oli tühi ja paljas;
ja pimedus oli sügavuse peal.

Koor
Ja Jumala vaim
hõljus vete kohal,
ja Jumal ütles: Saagu valgus!
ja valgus sai.

Uriel
Ja Jumal nägi, et valgus oli hea,
Ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

2. AARIA KOORIGA

Uriel
Nüüd kadusid püha valguse paiste ees
musta pimeduse sünged varjud,
esimene päev jõudis kätte.
Segadus taandub ja kord idaneb.
Tardunult põgeneb põrguvaimude parv
põhjatusse sügavikku,
igavesse öhe.

Koor
Meeleheide, viha, hirm
saadavad nende langemist.
Ja uus maailm
puhkeb Jumala sõnast.

3. RETSITATIIV

Rafael
Ja Jumal tegi laotuse,
ja lahutas veed,
mis laotuse all,
vetest,
mis laotuse peal olid,
ja nõnda see sündis.
Siis möllasid mühinal raevukad tormid;
nagu aganad tuules,
lendasid pilved;
õhku läbisid leekivad välgud;
ja jubedalt mürises kõu.
Voogudest tõusis tema käsu peale
kõikevärskendav vihm,
kõikelaastav valing,
kerge, helbeis lumi.

4. SOOLO JA KOOR

Gabriel ja koor
Hämmastuses vaatab imetööd
taevaelanike rõõmus parv,
ja valjult kõlab nende suust
kiitus Loojale,
teise päeva kiitus.

5. RETSITATIIV

Rafael
Ja Jumal ütles:
Veed kogunegu
taeva all ühte paika,
et kuiva näha oleks,
ja nõnda see sündis.
Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks,
ja veekogu ta nimetas mereks.
Ja Jumal nägi, et see hea oli.

6. AARIA

Rafael
Vahuste lainete mühinal
voogab tormakas meri.
Künkad ja kaljud tekivad,
mägede tipp tungib üles.
Avarast lagedast väljast
voolab läbi lai jõgi
nii mõnegi käänuga.
Tasa liueldes vuliseb
vaikses orus selge oja.

7. RETSITATIIV

Gabriel
Ja Jumal ütles:
Maast tärgaku haljas rohi,
seemet kandvad taimed,
viljapuud,
millede viljas nende seeme on,
nende liikide järele
maa peale!
ja nõnda see sündis.

8. AARIA

Gabriel
Nüüd pakub end aasa värske rohelus
silmale rõõmuks,
veetlevat vaadet veel
ülendab lillede õrn ilu.
Siin lõhnavad taimed palsamist,
siin tärkab haavadel ravi.
Oksi painutab kuldsete viljade koorem,
siin võlvub salu viludaks varjuks,
järsku mäge kroonib tihe mets.

9. RETSITATIIV

Uriel
Ja taevased väed
kuulutasid kolmandat päeva,
Jumalat kiites ja kõneldes:

10. KOOR
Seadke häälde keeled, võtke lüürad,
laske kõlada ülistuslaulul!
Rõkatage rõõmu Issandale, vägevale Jumalale,
sest tema kattis taeva ja maa
toreda rüüga.

11. RETSITATIIV

Uriel
Ja Jumal ütles:
Saagu valgused taevalaotusse,
eraldama päeva ööst,
andma valgust maale,
tähistagu need seatud aegu,
päevi ja aastaid.
Tema tegi ka tähed.

12. RETSITATIIV

Uriel
Täies hiilguses tõuseb
nüüd taevasse kiirgav päike,
õndsalt särav peig,
hiiglane, uhke ja rõõmus,
et käia oma teed.
Tasase laulu ja õrna sära saatel
hiilib kuu läbi vaikse öö.
Lõputult laiuvat taevaruumi
kaunistab arvutu hulga tähtede kuld.
Ja Jumala pojad
kuulutasid neljandat päeva
taevase lauluga,
hõisates nõnda tema väest:

13. KOOR SOLISTIDEGA

Koor
Taevad jutustavad Jumalale au.
Ja tema kätetööd näitab taevalaotus.

Gabriel, Uriel, Rafael
Saabuvale päevale ütleb seda päev,
öö, mis kadus, järgmisele ööle.

Koor
Taevad jutustavad Jumalale au.
Ja tema kätetööd näitab taevalaotus.

Gabriel, Uriel, Rafael
Kogu maailma läheb sõnum,
igas kõrvas kõlades, ei kellegi keelele võõras.

Koor
Taevad jutustavad Jumalale au.
Ja tema kätetööd näitab taevalaotus.


TEINE OSA

14. RETSITATIIV

Gabriel
Ja Jumal ütles:
Vesi kihagu
elavaist olendeist,
ja maa peal
lennaku linnud
taevalaotuse poole!

15. AARIA

Gabriel
Tugevail tiivul
tõuseb uhkelt taevasse kotkas
ja künnab õhku kiirel lennul
päikese poole.
Hommikut tervitab lõokese rõõmus laul,
ja armunult kudrutab õrn tuvipaar.
Igast põõsast ja salust
kostab ööbikute magus laksutamine.
Veel ei rusunud mure nende rinda,
veel polnud kaebeks häälestatud
nende võluv laul.

16. RETSITATIIV

Rafael
Ja Jumal lõi suured vaalaskalad
ja kõiksugu elavad olendid, kes liiguvad,
ja Jumal õnnistas neid ja ütles:
Olge viljakad ja teid saagu palju,
õhu elanikud, saagu teid palju,
ja laulge iga oksa peal!
Saagu teid palju, te vete-elanikud,
ja täitke kõik sügavused!
Olge viljakad, kasvage, ja teid saagu palju,
rõõmustage Jumalas!

17. RETSITATIIV

Rafael
Ja inglid sõrmitsesid igavikulisi harfe
ja laulsid viienda päeva imedest.

18. TERTSETT

Gabriel
Siredas veetluses seisavad
noore rohuga kaunistatud
lainelised künkad.
Nende soontest vuliseb
voolava kristallina
välja kosutav oja.

Uriel
Lõbusalt ringeldes hõljub
õhus õõtsudes
rõõmsate lindude parv.
Kirjut sulgedesära
aeg-ajalt suurendamas
kuldne päikesevalgus.

Rafael
Selgest veest välgatab vastu
kala ja väänleb
lakkamatult sagides ringi.
Sügavaimast merepõhjast
tõuseb leviaatan
vahusel lainel väherdes üles.

Gabriel, Uriel, Rafael
Kui palju on sinu lojuseid, oo Jumal!
Kes mõistab nende arvu?
Kes, oo Jumal! Kes mõistab nende arvu?

19. KOOR JA SOLISTID

Gabriel, Uriel, Rafael ja koor
Suur on Jumal oma väes
ja igavesti püsib tema kuulsus.

20. RETSITATIIV

Rafael
Ja Jumal ütles:
Maa toogu esile elavad olendid
nende liikide järele,
lojused ja roomajad
ja metselajad nende liikide järele.

21. RETSITATIIV

Rafael
Kohe avaneb maa põu
ja sigitab Jumala sõnal
igat sorti olendeid
täies suuruses ja arvutul hulgal.
Seal seisab rõõmust möirates lõvi.
Siin sööstab esile nõtke tiiger.
Sakilise pea tõstab väle hirv.
Laka lenneldes hüpleb ja hirnub
täis julgust ja jõudu kaunis hobu.
Rohelistel heinamaadel söövad juba rohtu
karjadesse seatud veised.
Karjamaid katab, otsekui külvatult,
villarikas, leebe lambatõug.
Otsekui tolm
levib parvena keereldes
putukate vägi.
Pikas rodus
roomab maapinnal ussisugu.

22. AARIA

Rafael
Nüüd on taevas täies säras,
nüüd hiilgab oma ilus maa.
Õhku täidavad õrnad sulelised,
vesi paisub kalade saginast,
maad surub loomade koorem.
Aga ometi polnud kõik veel lõpule viidud.
Hiilguses puudus olevus,
kes Jumalat tema töö eest tänama
ja tema headust ülistama pidi.

23. RETSITATIIV

Uriel
Ja Jumal lõi inimese
oma näo järele,
Jumala näo järele lõi ta tema.
Ta lõi tema meheks ja naiseks.
Ja elu hinguse puhus ta
tema sisse,
ja inimene sai elavaks hingeks.

24. AARIA

Uriel
Väärikalt ja suursuguselt,
õnnistatud ilu, tugevuse ja julgusega,
sirgelt taeva poole seisab inimene,
kui mees ja looduse kuningas.
Ta avar kaarjas, üllas laup
on tunnistamas süva tarkust,
ja selgest pilgust särab vastu
ta vaim, mis looja virve on ja nägu.
Ta rinnale on naaldumas
just tema jaoks ja temast vormit
ta kaasa veetlev ja nii sire.
Näol rõõmus süütus, naeratab
ta mehele kui võluv kevadõis,
täis armu, õnne, üllast õndsust.

25. RETSITATIIV

Rafael
Ja Jumal vaatas kõige peale,
mis ta oli teinud;
ja see oli väga hea;
ja taevane koor tähistas
kuuenda päeva lõppu
valjuhäälse lauluga.

26. KOOR
Valmis on suur töö,
looja vaatab seda ja rõõmustab.
Ka meie rõõm kõlagu valjult,
Issanda kiituseks olgu me laul!

27. TERTSETT

Gabriel, Uriel
Sinu poole, oo Issand, vaatavad kõik üles,
rooga anuvad nad sinult kõik.
Sa avad oma pihu,
nad saavad söönuks.

Rafael
Sa pöörad ära oma palge,
siis värisevad kõik ja tarduvad.
Sa võtad ära hinguse,
nad pudenevad tolmuks.

Gabriel, Uriel, Rafael
Hinguse sa puhud jälle sisse
ja uus elu tärkab taas.
Noorenenud on maailm
veetluselt ja jõult.

28. KOOR

Koor
Valmis on suur töö,
Issanda kiituseks olgu meie laul!
Kiitku kõik tema nime,
Sest tema üksi on kõige üle!
Halleluuja!

KOLMAS OSA

29. RETSITATIIV

Uriel
Roosipilveist tärkab
magusast helinast virgunud
hommik, noor ja kaunis.
Taevaselt võlvilt voogab
puhas harmoonia
maa peale alla.
Vaadake õnnistet paari,
kuis käivad nad, käsi käes.
Nende pilkudest särab vastu
palava tänu tunne.
Pea laulab valjul häälel
neil Looja kiitust suu.
Las ühineda meie hääled
ka nende laulusse!

30. DUETT JA KOOR

Eeva ja Aadam
Sinu headusest, oo Issand Jumal
on tulvil maa ja taevavõlv.
Maailm, nii suur, nii imeline,
on Sinu kätetöö.

Koor
Õnnistet olgu Jumala vägi,
tema kiitus kõlagu igavesti!

Aadam
Tähtedest säravaim, oo, kui kauni
kuulutad sa ette päeva!
Kuis ehid teda sina, oo päike,
ilmaruumi hing ja silm!

Koor
Andke teada kaugetel radadel
Issanda väge ja kuulsust!

Eeva
Ja sina, ööde ehe ja troost,
ja kõik see sädelev tähekoor,
kandke kõikjale
tema kiitust oma laulus!

Aadam
Teie, elemendid, mille jõud
loob ikka üha uusi vorme,
te vined, udud, mida tuul
kord hajutab, kord kogub.

Eeva, Aadam, koor
Laulge kiitust Jumalale, Issandale,
nii suur kui tema nimi, on tema vägi.

Eeva
Õrnal vulinal kiitke teda, oo allikad!
Painutage ladvad, oo puud!
Lõhnake, taimed, õhake, lilled,
talle oma meeldivaid lõhnu.

Aadam
Teie, kelle rada tõuseb kõrgusse,
ja teie, kes te roomate madalas,
teie, kelle lend lõikab õhku,
ja teie, sügavas merepõues,

Eeva, Aadam, koor
Loomad, ülistage kõik Jumalat!
Kiitku teda kõik, kes elavad.

Eeva, Aadam
Tumedad salud, mäed ja orud,
meie tänu tunnistajad,
kõlama peate nii vara kui hilja
meie kiidulaulust.

Koor
Õnnistus sulle, oo Jumal, Looja, õnnistus!
Sinu sõnast tekkis maailm;
sinule kummardavad maa ja taevas,
me ülistame sind igavesti.

31. RETSITATIIV

Aadam
Nüüd täidetud esmane kohus,
Loojat oleme tänanud.
Nüüd järgne mulle, mu elukaaslane!
Ma juhin sind, ja iga samm
uut rõõmu rinnus äratab,
näeb imet igal pool.
Pead aru saama siis,
mis ütlemata õnn
meilIssanda poolt antud,
ja teda kiitma alati
talpühendama südame ja mõtted.
Tule, järgne mulle, ma juhin sind!

Eeva
Oo sina, kelle jaoks ma sündisin!
Minu vari, minu kilp, minu kõik!
Sinu tahe on mulle seaduseks.
Nii määras Issand,
ja sulle kuuletumine
toob mulle rõõmu, õnne ja kuulsust.

32. DUETT

Aadam
Armas kaasa, sinu kõrval
tunnid leebelt lendavad.
Iga hetk on ülim õndsus,
mure neid ei tumesta.

Eeva
Kallis kaasa, sinu kõrval
süda rõõmust pulbitseb.
Sulle pühendet mu elu,
sinu arm on tasuks mul’.

Aadam
See kastene hommik,
kuis virgutab ta!

Eeva
Ja jahedus õhtul,
kuis kosutab see!

Aadam
Kui värskendav
on ümarate viljade mahl!

Eeva
Kui veetlev
on lillede magus lõhn!

Aadam, Eeva
Kui ilma sinuta, mis loeks mul
hommikukaste, õhtuhingus,
viljade mahl, lillede lõhn?
Koos sinuga on suurem iga rõõm,
koos sinuga neid naudin kaks kordenam,
koos sinuga on alles elu õndsus,
ta pühendatud olgu sinule!

33. RETSITATIIV

Uriel
Oo õnnelik paar, ja ikka õnnelik,
kui kiusatusse teid ei vii võlts sõgedus
veel rohkem soovida, kui juba omate,
ja rohkem teada, kui te teadma peate.

34. LÕPUKOOR

Koor ja solistid
Laulge Issandale kõigil häälil!
Tänage teda, kogu ta tööd!
Kõlagu tema nime auks
kiituse võistulaul!
Issanda kuulsus, see püsib igavesti!
Aamen.