LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Cecilia, vergine romana
Rooma neitsi Cecilia
eelmine järgmine


Muusika autor Arvo Pärt
Tõlge Monika Kaldalu

Cecilia, vergine romana,
nata da nobile famiglia,
fin dall'infanzia consacrò
a Dio la sua verginità.
Ma costretta a sposare Valeriano,
lo persuase a lasciarla illibata
e ad andare dal papa Urbano
per essere fatto degno di ricevere il battesimo
e così vedere l'angelo prottetore di Cecilia.
Quando Valeriano ottenne di veder l'angelo,
convertì a Cristo anche suo fratello Tiburzio,
e tutti e due di lì a poco subirono
il martirio sotto il prefetto Almachio.
Cecilia poi fu presa dallo stesso Almachio
per aver distributio le coro ricchezze
ai poveri e fu condannata ad essere
bruciata nella sala da gabno.
Ma, non osando le fiamme toccarla,
fu percossa tre volte
con la scure e lasciata semiviva.
Dopo tre giorni consequì la palma
della verginità e del martirio
e fu sepolta nelle catacombe di Callisto.
Il suo corpo e quello dei papi
Urbano e Lucio, di Tiburzio,
Valeriano e Massimo,
furono poi dal papa Pasquale I trasferiti
a Roma e riposti nella chiesa consacrata
al nome della stessa santa Cecilia.

Breviario Romano, 22 novembre,
S. Cecilia, terza lettura.
Suursugusest perekonnast pärit
Rooma neitsi Cecilia
pühendas lapsepõlvest peale
oma neitsilikkuse Jumalale.
Kui teda aga sunniti abielluma Valerianusega,
palus Cecilia, et too jätaks ta neitsilikkuse
puutumata ja läheks paavst Urbanuse juurde,
et saada ristimise
ja Cecilia kaitseingli nägemise vääriliseks.
Kui Valerianus oli näinud inglit,
võitis ta Kristusele ka oma venna Tiburtiuse
ja mõne aja pärast surid nad mõlemad
märtrisurma prefekt Almachiuse ajal.
Selle eest, et Cecilia jagas
nende vara vaestele,
võttis seesama Almachius ta kinni
ja mõistis tulesurma.
Aga leegid ei söandanud teda puutuda
ja nii löödi teda kolm korda kirvega
ning jäeti poolsurnuna maha.
Kolme päeva pärast
pälvis ta neitsi- ja märtrikrooni
ning maeti Calixtuse katakombidesse.
Tema ja paavstide
Urbanuse ja Luciuse, Tiburtiuse,
Valerianuse ja Maximuse
kehad toimetati paavst Paschalis I poolt
Rooma ja neid hoitakse kirikus,
mis pühitseti püha Cecilia nimele.

Rooma breviaarum, 22. november,
püha Cecilia, kolmas lugemine.
Cecilia, a roman virgin,
born from a noble family,
since infancy she consecrated
her virginity to God.
But she was obliged to marry Valeriano,
she persuaded him to leave her pure
and to go to the Pope Urbano from whom
he was made worthy to receive the baptism,
and he was able to see Cecilia’s guardian angel.
When Valeriano converted to Christ, and also
his brother Tiburzio, he got to see the angel,
from then in a short time later, they endured
martyrdom under the prefect Almachio.
Cecilia was then taken by the same Almachio for having distributed their richness to the poor and was condemned
to be burned in the bath room.
The flames did not touch her,
she was knocked three times with an axe
leaving her halfdead.
After three days
she gained the palm of virginity and martyrdom
and was buied in Calisto catacombs.
Her body and that of the Popes
Urbano and Tiburzio,
Valeriano and Massimo were then transferred
to Rome by Pope Pasquale I,
concealed in the Church consecrated
by the same name of Saint Cecilia.

Roman Breviary, for 22 November,
St. Cecilia, third reading.