LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Ich habe genung
Mul on küllalt
eelmine järgmine

Kantaat
Muusika autor Johann Sebastian Bach
Tõlge Toomas Siitan
Teose kataloogi- või oopusenumber: BWV82

Ich habe genung,
Ich habe den Heiland, das Hoffen der Frommen,
Auf meine begierigen Arme genommen;
Ich habe genung!
Ich hab ihn erblickt,
Mein Glaube hat Jesum ans Herze gedrückt;
Nun wünsch ich, noch heute mit Freuden
Von hinnen zu scheiden.

Ich habe genung.
Mein Trost ist nur allein,
Daß Jesus mein und ich sein eigen möchte sein.
Im Glauben halt ich ihn,
Da seh ich auch mit Simeon
Die Freude jenes Lebens schon.
Laßt uns mit diesem Manne ziehn!
Ach! möchte mich von meines Leibes Ketten
Der Herr erretten;
Ach! wäre doch mein Abschied hier,
Mit Freuden sagt ich, Welt, zu dir:
Ich habe genung.

Schlummert ein, ihr matten Augen,
Fallet sanft und selig zu!
Welt ich bleibe nicht mehr hier,
Hab ich doch kein Teil an dir,
Das der Seele könnte taugen.
Hier muß ich das Elend bauen,
Aber dort, dort werd ich schauen
Süßen Friede, stille Ruh.

Mein Gott! wenn kömmt das Schöne: Nun!
Da ich im Friede fahren werde
Und in dem Sande kühler Erde
Und dort bei dir im Schoße ruhn?
Der Abschied ist gemacht,
Welt, gute Nacht!

Ich freue mich auf meinen Tod,
Ach, hätt' er sich schon eingefunden.
Da entkomm ich aller Not,
Die mich noch auf der Welt gebunden.
Mul on küllalt,
mul on Lunastaja, vagade lootus,
mu igatseivas kätes,
mul on küllalt!
Mu silmad on teda näinud,
mu usk on Jeesuse mu südamesse vajutanud;
nüüd tahan ma täna veel
rõõmuga siit lahkuda.

Mul on küllalt.
Mu ainus lohutus on,
et Jeesus tahab minu ja mina tema oma olla.
Usus hoian ma teda
ja näen koos Siimeoniga
juba sealpoolse elu rõõmu.
Mingem ühes selle mehega!
Oh, päästaks Issand mind
mu ihu ahelaist!
Oh, kui ma võiksin juba lahkuda,
rõõmuga ütleksin, maailm, sulle:
mul on küllalt.

Suikuge unne, väsinud silmad,
vajuge kinni, pehmelt ja õndsalt!
Maailm, ma ei jää enam siia,
sinus pole ju midagi,
mis mu hinge köidaks.
Siin tuleb mul elada viletsuses,
aga seal, seal näen ma
sulnist rahu, vaikset puhkust.

Mu Jumal, millal ometi see suur hetk saabub,
kui ma rahus lähen,
jätan kõleda maailma tolmu
ja võin seal, su süles puhata?
Ma olen hüvasti jätnud:
Jumalaga, maailm!

Mu surm rõõmustab mind,
oh, tuleks ta juba!
Siis pääseksin ma kõigest vaevast,
mis mind selle ilmaga seob.