LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Renato aaria Eri tu
Olid sina see
eelmine järgmine

3. vaatus, 3. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Francesco Maria Piave
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest Un ballo in maschera

Renato nel suo studio. Si vede il ritratto di Riccardo alla parete.

Alzati; là tuo figlio
a te concede riveder. Nellombra
e nel silenzio, là
il tuo rossore e lonta mia nascondi.
Non e su lei, nel suo
fragile petto che colpir deggio.

Altro, ben altro sangue a terger dessi
loffesa!…Il sangue tuo!
E lo trarrà il pugnale
dallo sleal tuo core,
delle lagrime mie vendicatore!

Eri tu che macchiavi quellanima,
la delizia dellanima mia;
che maffidi e dun tratto esecrabile
luniverso avveleni per me!
Traditor! Che compensi in tal guisa
dellamico tuo primo la fè!

O dolcezze perdute! O memorie
dun amplesso che lessere india!
Quando Amelia sì bella, sì candida
sul mio seno brillava damor!
E finita, non siede che lodio
e la morte nel vedovo cor!
Renato stuudio, seinal on Riccardo portree.

Tõuse üles, seal poeg
sind soovib näha. Varjus
ja vaikuses, seal,
mis sinu häbi ja minu autust varjab.
Tema pole see, kelle
habrast rinda pean tabama mina.

Kellegi veri solvangu eest voolab!
Sinu veri!
Sind tabab mõõk,
torkab su truudusetut rinda,
see on kättemaks pisarate eest.

Olid sina see, kes määris räpaseks hinge,
mu südame rõõmu,
mida usaldasin. Ainsa hetkega
mürgitasid kogu mu maailma!
Reetur! Millist tasu kinkisid
sõbrale, kes sind usaldas!

Kadunud on õrnused, oh! Need mälestused
embusest, mida inimhing võib kogeda,
kui Amelia, nii ilus ja puhas,
armastusest mu rinnal säras!
Nüüd kõik on lõppenud, jäänd alles on viha
ja surmahingus põuases rinnas!