LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Leporello aaria Madamina, il catalogo è questo Proua, siin on nimekiri eelmine järgmine 2. vaatus, 5. stseen Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart Sõnade autor Lorenzo da Ponte Tõlge Malle Ruumet Teose kataloogi- või oopusenumber: KV527 Tervikteosest Don Giovanni Leporello nel giardino di Siviglia, lui racconta alla donna Elvira le storie delle conquiste del suo padrone. Madamina, il catalogo è questo delle belle che amò il padron mio; un catalogo egli è che ho fatt’io: osservate, leggete con me. In Italia seicento e quaranta, in Lamagna duecento e trentuna, cento in Francia, in Turchia novantuna, ma in Ispagna son già mille e tre. V’han fra queste contadine, cameriere, cittadine, v’han contesse, baronesse, marchesane, principesse, e v’han donne d’ogni grado, d’ogni forma, d’ogni età. Nella bionda egli ha l’usanza di lodar la gentilezza; nella bruna, la costanza; nella bianca, la dolcezza. Vuol d’inverno la grassotta, vuol d’estate la magrotta; è la grande maestosa, la piccina è ognor vezzosa. Delle vecchie fa conquista pel piacer di porle in lista: sua passion predominanate è la giovin principiante. Non si picca se sia ricca, se sia brutta, se sia bella: purché porti la gonnella, voi sapete quel che fa. Sevilla linna aias räägib Don Giovanni teener Leporello proua Elvirale peremehe vallutustest. Proua, siin on nimekiri ja kirjas kaunitarid, keda noolind mu isand; nimekirja ise koostasin: näete, siin, vaatame koos. Itaalias kokku kuussada nelikümmend, Saksamaal kakssada kolmkümmend üks, sadakond Prantsusmaal, Türgis üheksakümmend üks, aga Hispaanias neid on juba tuhat ja kolm. Selles nimistus on maamutid, toaneitsid, linnaemandad, seal on krahvinnad, parunessid, markiisitarid, printsessid, seal igast seisusest on õrna sugu, ja esindet iga vanus ning kuju. Blondi daami juures kombeks tal on armsust mesikeelel kiita, brünetikese väärtuseks on püsivus, marmorvalgekesel õrnus. Talvel himustab ta prisket, suvel suisa kleenukest; majesteetlik ja suur on tahe palav, väikest, kes kaunike, ihkab alatasa. Vanu vallutab ta suurest mõnust nimi kirja, pole tarvis sõnu, aga tema suurim iha soosib eriliselt noort ja süütut daami. Ei loe see, kas rikas on naishing, kas vähem või rohkem ilu on tal, kui ainult kroogitud seelik tal seljas, siis, teadagi, millega hakkama saab.