LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

La danseuse aux crotales Tantsijatar eelmine järgmine Muusika autor Claude Debussy Sõnade autor Pierre Louÿs Tõlge Indrek Hirv Teose kataloogi- või oopusenumber: L96 Tervikteosest Les chansons de Bilitis Tu attaches à tes mains légères tes crotales retentissants, Myrrhinidion ma chérie, et à peine nue hors de la robe, tu étires tes membres nerveux. Que tu es jolie, les bras en l'air, les reins arqués et les seins rouges! Tu commences : tes pieds l'un devant l'autre se posent, hésitent, et glissent mollement. Ton corps se plie comme une écharpe, tu caresses ta peau qui frissonne, et la volupté inonde tes longs yeux évanouis. Tout à coup, tu claques des crotales! Cambre-toi sur tes pieds dressés, secoue les reins, lance les jambes et que tes mains pleines de fracas appellent tous les désirs en bande autour de ton corps tournoyant! Nous applaudissons à grands cris, soit que, souriant sur l'épaule, tu agites d'un frémissement ta croupe convulsive et musclée, soit que tu ondules presque étendue, au rythme de tes souvenirs. Nüüd seod sa oma kergete käte külge kastanjettide lõgismaod, Myrrhinidion, mu kallis sõsar. Su alasti häbe vilksatab tuunika alt, kui sa sirutad oma närvilisi jalgu. Käed kõrgel õhus, vibupinges keha paisutamas punaseid rinnanuppe. Kuid sa ju alustad alles. Jalad sätivad end ette, kord üks kord teine, kõhklevad, libisevad loiult, su keha voldib end mõtlikult kokku kui särp. Siis sirutad sa oma värisevat nahka ning iharus uputab su poolminestunud silmad. Ja äkki plagistad sa kastanjettide lõgissuid, painutad end varvasteni, hööritad rindu, lennutad jalgu ning su plõgisevad sõrmed kutsuvad kõiki kihke üheskoos osa saama su väsimatult pöörlevast kehast. Meie rõõmukarjed saadavad siis su äraolevat naeratust ning su lihaselise laudja kutsuvat värinat, kui laskud lainetades oma magusate mälestuste sügavikku.