LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Susanna retsitatiiv ja aaria Deh vieni, non tardar
Tule ometi, ära viivita
eelmine järgmine

4. vaatus, 10. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV492
Tervikteosest Le nozze di Figaro

Susanna indossa gli abiti della contessa.
Per provocare a Figaro che le sta ascoltando nascosto
dietro un arbusto, canta una canzone al suo amato
che Figaro pensa sia diretto al conte.

Giunse alfin il momento
che godrò senz'affanno
in braccio all'idol mio.
Timide cure,
uscite dal mio petto,
a turbar non venite
il mio diletto!
Oh, come par che all'amoroso foco
l'amenità del loco,
la terra e il ciel risponda,
come la notte i furti miei seconda!

Deh, vieni, non tardar, oh gioia bella,
vieni ove amore per goder t'appella,
finché non splende in ciel notturna face,
finché l'aria è ancor bruna e il mondo tace.

Qui mormora il ruscel, qui scherza l'aura,
che col dolce sussurro il cor ristaura,
qui ridono i fioretti e l'erba è fresca,
ai piaceri d'amor qui tutto adesca.
Vieni, ben mio, tra queste piante ascose,
ti vo' la fronte incoronar di rose.
Susanna on riietatud krahvinnaks.
Figaro kiusamiseks laulab ta laulu oma kallimale,
põõsa taga pealt kuulav Figaro
arvab olevat selle suunatud krahvile.

Ometigi on kätte jõudnud aeg,
mida naudin piinadeta
oma kallima embuses.
Pelgad mured,
kaduge südamest,
ärge tulge häirima
mu õndsat hetke!
Oh, kuidas tundub, et
see armas koht, maa ja taevas
on üksmeeles lõõmaga, mida tunneb hing,
öö on mu kaaslaseks ja sõbraks.

Tule ometi, ära viivita, oh musirull.
Tule, siin arm sind naudinguisse kutsub,
kuni säramas on taeva öine pale,
kuni öine on veel vari ja vait on ilm.

Siin suliseb oja, siin väreleb õhk,
selle sume sosin taastab südame jõu.
Siin säravad lilled, värske on rohi,
kõik naudinguile meid kutsub siin.
Tule, mu arm, peidame end rohelusse,
su laubale krooniks tahan seada roose.