LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Sephestia's lullaby Sephestia hällilaul eelmine järgmine Muusika autor Benjamin Britten Sõnade autor Robert Greene Tõlge Tuuri Dede Teose kataloogi- või oopusenumber: op41 Tervikteosest A charm of lullabies Weep not, my wanton, smile upon my knee; When thou art old there's grief enough for thee. Mother's wag, pretty boy, Father's sorrow, father's joy; When thy father first did see Such a boy by him and me, He was glad, I was woe; Fortune changèd made him so, When he left his pretty boy, Last his sorrow, first his joy. Weep not, my wanton, smile upon my knee; When thou art old there's grief enough for thee. The wanton smiled, father wept, Mother cried, baby leapt; More he crow'd, more we cried, Nature could not sorrow hide: He must go, he must kiss Child and mother, baby bliss, For he left his pretty boy, Father's sorrow, father's joy. Weep not, my wanton, smile upon my knee, When thou art old there's grief enough for thee. Ära nuta, mu rüblik, naerata ema põlvel; kui saad suureks, on sul leinamist niigi. Ema rabeleja, ilus poiss, isa kurbus, isa rõõm; kui su isa esimest korda nägi sind, minu ja tema loodut, oli ta õnnelik, mina nutune; õnn pöördus ja muutis ta selliseks, et ta jättis maha oma ilusa poisi, olles väheke kurb, kuid rohkem rõõmus. Ära nuta, mu rüblik, naerata ema põlvel; kui saad suureks, on sul leinamist niigi. Rüblik naeratas, isa nuttis, ema nuttis, beebi vähkres; mida rohkem ta röökis, seda rohkem me nutsime, loodus ei suutnud kurust varjata: Ta peab lahkume, ta peab suudlema last ja ema, oo lapsejoovastus, jättis oma ilusa poisi, isa kurbuse, isa rõõmu. Ära nuta, mu rüblik, naerata ema põlvel; kui saad suureks, on sul leinamist niigi.