LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Figaro retsitatiiv ja aaria Tutto è disposto  Kõik valmis on eelmine järgmine 4. vaatus, 8. stseen Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart Sõnade autor Lorenzo da Ponte Tõlge Malle Ruumet Teose kataloogi- või oopusenumber: KV492 Tervikteosest Le nozze di Figaro Figaro medita sulla volubilità delle donne Tutto è disposto: l'ora dovrebbe esser vicina; io sento gente. È dessa... non è alcun... buia è la notte... ed io comincio ormai, a fare il scimunito mestiero di marito. Ingrata! Nel momento della mia cerimonia ei godeva leggendo, e nel vederlo io rideva di me, senza saperlo. Oh Susanna, Susanna, quanta pena mi costi, con quell'ingenua faccia... con quegli occhi innocenti... chi creduto l'avria? Ah, che il fidarsi a donna è ognor follia. Aprite un po' quegl'occhi, uomini incauti e sciocchi, guardate queste femmine, guardate cosa son! Queste chiamate Dee dagli ingannati sensi a cui tributa incensi la debole ragion, son streghe che incantano per farci penar, sirene che cantano per farci affogar, civette che allettano per trarci le piume, comete che brillano per toglierci il lume; son rose spinose, son volpi vezzose, son orse benigne, colombe maligne, maestre d'inganni, amiche d'affanni che fingono, mentono, amore non senton, non senton pietà, no, no, no, no! Il resto nol dico, già ognun lo sa! (Si ritira) Figaro mõtisklused naistest Kõik valmis on ja tund tulnud näib; kuulen kedagi tulemas. See on tema... pole keegi muu... öö on pime... ja mina hakkan mängima totrat abielurolli. Tänamatu tüdruk! Otseteed pulmatseremoonial loeb ta mõnuga kirja ja mina naeran temaga kaasa iseenda üle, seda teadmata. Oh, Susanna, Susanna, mis piina sa teed mulle, oma lihtsameelse palge... ja süütute pilkudega... kes oleks seda võinud arvata? Ah, on ikka ogarus naisi usaldada. Avage veidikegi silmi, muretud lollid mehed, vaadake neid naisi, vaadake, missugused on nad! Kutsuvad neid jumalannadeks meeste petetud meeled ja nõrga mõistuse iha neile vaid puistab viirukit. Nad on saatanad, kes nõiuvad, et meid piinlema panna, sireenid, kes laulavad, et meid vett mööda alla lasta, koketid, kes meelitavad, et meilt sulgi noppida, komeedid, mis säravad, et meilt silmavalgust röövida; siidokkalised roosid, kelmkavalad rebased, nunnud emakarud, tigevagurad tuvid, petupiinade punujad, musta muret lekitav jõuk, kes teesklevad, valetavad, ei tunne nad armastust ega mingit halastust, ei, ei, ei, ei! Rohkem midagi ei pea ma ütlema, seda niigi teavad kõik! (Lahkub).