LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Wo die schönen Trompeten blasen Kui kaunimad trompetid helisevad eelmine järgmine Muusika autor Gustav Mahler Tõlge Kadri-Ann Sumera Tervikteosest Des Knaben Wunderhorn Wer ist denn draußen und wer klopfet an, der mich so leise, so leise wecken kann? Das ist der Herzallerliebste dein, steh auf und laß mich zu dir ein! Was soll ich hier nun länger stehn? Ich seh die Morgenröt aufgehn, die Morgenröt, zwei helle Stern, bei meinem Schatz, da wär ich gern, bei meiner Herzallerliebsten. Das Mädchen stand auf und ließ ihn ein; sie heißt ihn auch willkommen sein. Willkommen, lieber Knabe mein, so lang hast du gestanden! Sie reicht ihm auch die schneeweiße Hand. Von ferne sang die Nachtigall das Mädchen fing zu weinen an. Ach weine nicht, du Liebste mein, aufs Jahr sollst du mein eigen sein. Mein Eigen sollst du werden gewiß, wie's keine sonst auf Erden ist. O Lieb auf grüner Erden. Ich zieh in Krieg auf grüner Heid, die grüne Heide, die ist so weit. Allwo dort die schönen Trompeten blasen, da ist mein Haus, von grünem Rasen. “Kes on küll väljas, koputab aknale ja äratab mind unest nii tasa, nii tasa?” “Mina olen su südame kallim, tõuse üles ja lase mind sisse enda juurde! Miks seisan ma siin kauem veel? Näen juba koidupuna tõusmas, koidupuna ja kaht heledat tähte. Oma armsama juures tahaksin olla, oma südame kallikese juures.” Tüdruk tõusis, avas ukse ja kutsus ta sisse. „Tere, mu kallis poiss! Nii kaua oled siin seisnud!” Ja ulatab talle oma lumivalge käe. Kaugel laulis ööbik ja tüdruk hakkas nutma. „Ära nuta, armsam, juba aasta pärast kuulud mulle. Saad kindlasti minu omaks nii nagu ei keegi teine maa peal. Oo armastus haljendavas maailmas! Ma lähen sõtta rohelisele nõmmele, see nõmm on siit nii kaugel. Ja seal, kus kaunid trompetid helisevad, seal on minu haljendavast murust kodu.”