LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Figaro aaria Non più andrai
Ei enam kekuta
eelmine järgmine

1. vaatus, 8. stseen
Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart
Sõnade autor Lorenzo da Ponte
Tõlge Malle Ruumet
Teose kataloogi- või oopusenumber: KV492
Tervikteosest Le nozze di Figaro

Figaro. Castello del conte dAlmaviva, nei pressi di Siviglia.

Non più andrai, farfallone amoroso,
notte e giorno d'intorno girando;
delle belle turbando il riposo
Narcisetto, Adoncino d'amor.
Non più avrai questi bei pennacchini,
quel cappello leggero e galante,
quella chioma, quell'aria brillante,
quel vermiglio donnesco color.
Tra guerrieri, poffar Bacco!
Gran mustacchi, stretto sacco.
Schioppo in spalla, sciabla al fianco,
collo dritto, muso franco,
un gran casco, o un gran turbante,
molto onor, poco contante!
Ed invece del fandango,
una marcia per il fango.
Per montagne, per valloni,
con le nevi e i sollioni.
Al concerto di tromboni,
di bombarde, di cannoni,
che le palle in tutti i tuoni
all'orecchio fan fischiar.
Cherubino alla vittoria:
alla gloria militar.
(Partono tutti alla militare.)
Figaro. Krahv Almaviva loss Sevilla lähistel.

Ei enam kekuta sa armunud liblikana
öösel ja päeval otsata ringi,
kaunitel daamidel und häirides,
sina, väike Narkissos, armastuse Adonis.
Enam ei kaunista sind kirjud suled,
ega kerglane peen peakate,
ei enam lokke, säravaid silmi
ega naiselikku jumet põskedel.
Lähed sõdalaste sekka, kurat võtaks!
Suuri vuntse näed, pungil kotid seljas,
püss õlal, saabel külje peal,
kael sirge, totter mõttetu nägu,
suur kiiver peas või turban,
rohkesti au sul, ei pennigi raha!
Ja fandango asemel
läbi muda sead marsisamme.
Üle mägede ja orgude,
lumekuhjas, kõrvetava päikse all.
Pasunahüüdel tormad
kahuripommide kontserdile,
kus kuulid kõigis helistikes
kõrvust mööda vihisevad.
Edasi, Cherubino, võidule:
sõjakuulsus sind ootab ees!
(Kõik lahkuvad kõlava sõjaväemarsi saatel.)