LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Le jet d´eau Purskkaev eelmine järgmine Muusika autor Claude Debussy Sõnade autor Charles Baudelaire , Claude Debussy Tõlge Mari Visnapuu Teose kataloogi- või oopusenumber: L64 Tervikteosest Cinq poèmes de Baudelaire Tes beaux yeux sont las, pauvre amante! Reste longtemps, sans les rouvrir, Dans cette pose nonchalante Où t'a surprise le plaisir. Dans la cour le jet d'eau qui jase Et ne se tait ni nuit ni jour, Entretient doucement l'extase Où ce soir m'a plongé l'amour. La gerbe d'eau qui berce ses mille fleurs, Que la lune traverse de ses pâleurs, Tombe comme une averse De larges pleurs. Ainsi ton âme qu'incendie L'éclair brûlant des voluptés S'élance, rapide et hardie, Vers les vastes cieux enchantés. Puis, elle s'épanche, mourante, En un flot de triste langueur, Qui par une invisible pente Descend jusqu'au fond de mon coeur. La gerbe d'eau qui berce Sses mille fleurs, Que la lune traverse de ses pâleurs, Tombe comme une averse De larges pleurs. Ô toi, que la nuit rend si belle, Qu'il m'est doux, penché vers tes seins, D'écouter la plainte éternelle Qui sanglote dans les bassins! Lune, eau sonore, nuit bénie, Arbres qui frissonnez autour, Votre pure mélancolie Est le miroir de mon amour. La gerbe d'eau qui berce ses mille fleurs, Que la lune traverse de ses pâleurs, Tombe comme une averse De larges pleurs. Väsinud on Sinu ilusad silmad, vaene kallim. Püsi avamata neid veel kaua Selles rambend äraolekus, Milles ootamatu ülim õndsus. Purskkaevu mäng hoovis taamal Ei vaiki ööl, ei päeval, Ja hellalt joovastust toidab, Millesse täna õhtul mu uputas armastus. Vetevihk Nagu oma tuhandet õit hällitaks, Mille läbi kuu kahvatu kuma Kui suurte pisarate valing Maha sajab. Ka sinu hing, tuld võtnud Iha leegist, Kõrgustesse sööstab, jõud erk ning heitumatu, Vastu põhjatuid lummavaid taevaid, Et siis ammendudes ja lahtudes Nukra voona nähtamatut nõlva pidi Minu südamepõhja valguda Vetevihk Nagu oma tuhandet õit hällitaks, Mille läbi kuu kahvatu kuma Kui suurte pisarate valing Maha sajab Oo sina, kelle nii kauniks teeb öö, Nii hell on meel, kui hoian pead Su rinnal Ja kuulen igavest kaebust Lakkamata vulinat Kuu, helisev vesi, pühitsetud öö, Värelemas puud ümberringi- teie puhas süüta nukrus On mu armastuse peegliks Vetevihk Nagu oma tuhandet õit hällitaks, Mille läbi kuu kahvatu kuma Maha sajab Kui suurte pisarate valing