LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Roberti aaria Кто может сравниться с Матильдой моей
eelmine järgmine

Muusika autor Pjotr Tšaikovski
Sõnade autor Modest Tšaikovski
Tõlge Ivo Kuusk
Teose kataloogi- või oopusenumber: op69
Tervikteosest Иоланта

Кто может сравниться с Матильдой моей,
Сверкающей искрами черных очей,
Как на небе звезды осенних ночей!
Все страстною негой в ней дивно полно,
В ней все опъяняет, в ней все опъяняет
И жжет, как вино.

Она только взглянет,
Как молнией ранит,
И пламень любви
Зардеет в крови;
Она засмеется,
Как песней зальется,
И жемчугов ряд
Лицо осветят,

О страсти кипучей,
И бурной, и жгучей,
Глаза говорят
И к блаженству манят,
К блаженству лобзаний,
Безумных желаний,
К пожатиям нежным
Руки белоснежной,
К забвению горя
И к счастью без мер, без конца и границ!

Кто может сравниться с Матильдой моей,
Сверкающей искрами черных очей,
Как на небе звезды осенних ночей!
Все страстною негой в ней дивно полно,
В ней все опъяняет, в ней все опъяняет
И жжет, как вино, и жжет как вино!
Võib keegi Matildaga võrrelda end,
ta mustade silmade sära ja tuld,
kui sügisöö tähtede sillerdav kuld!
Täis kirge ja lõõmavat elu ta rind,
ja joobumust tulvil on hing...veri soontes
tal keeb kui hea vein.

Kui korra ta vaatab
ja pilgu mul heidab
siis rahu on hingest
jäädavalt läin'd
Kui laulukest laulab,
või naeratab armsalt,
siis peegeldub näol
nii taevane helk.

Täis kirge nii kutsuvat,
meeletut armu,
ta silmade särast
siis lugeda võib.
Seal embuse hellus,
täis meeletuid soove.
Ta käekese puude
kui sõnatu tõotus,
mis hinge mul troostib,
kõik mure ja kurbuse eemale viib.

Võib keegi Matildaga võrrelda end,
ta mustade silmade sära ja tuld,
kui sügisöö tähtede sillerdav kuld!
Täis kirge ja lõõmavat elu ta rind,
ja meeli ta valdab kui vein, meeli valdab
kui joovastav vein, kui joovastav vein.