LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Der Musensohn Muusade poeg eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Johann Wolfgang von Goethe Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: D764 Durch Feld und Wald zu schweifen, Mein Liedchen wegzupfeifen, So gehts von Ort zu Ort! Und nach dem Takte reget, Und nach dem Maaß beweget Sich alles an mir fort. Ich kann sie kaum erwarten, Die erste Blum' im Garten, Die erste Blüt' am Baum. Sie grüßen meine Lieder, Und kommt der Winter wieder, Sing' ich noch jenen Traum. Ich sing' ihn in der Weite, Auf Eises Läng' und Breite, Da blüht der Winter schön! Auch diese Blüte schwindet, Und neue Freude findet Sich auf bebauten Höhn. Denn wie ich bei der Linde Das junge Völkchen finde, Sogleich erreg' ich sie. Der stumpfe Bursche bläht sich, Das steife Mädchen dreht sich Nach meiner Melodie. Ihr gebt den Sohlen Flügel Und treibt, durch Thal und Hügel, Den Liebling weit von Haus. Ihr lieben holden Musen, Wann ruh' ich ihr am Busen Auch endlich wieder aus? Läbi metsa, üle põllu huulil ikka oma laul, rändan paigast paika! Samas taktis liigun, sama sammu astub minu ümber kõik. Ei oodata malda, mil tärkab aias lill ja puhkeb puudel pung. Nad tervitavad laulu, ja kui on taas kord tali, mul sama laul on suul. Laul kaugusesse kajab, läeb üle jää ja lume ja juba õitseb talv! Ka selle õis kord närbub ja uue rõõmu leiab seal, kus on küntud põld. Kui pärna ümber kokku on tulnud noorte hulk, mu laul neid haarab pea. Tuim nooruk tähtsalt tatsub, neid kohmakana keerleb mu viisi järgi seal. Te andsite mul' tiivad et läbi oru, üle mäe ma rändaks eemal kodust. Oh armsad õndsad muusad, mil lõpuks teie rüpes ma puhata küll saan?