LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Der Jüngling auf dem Hügel
Nooruk künkal
eelmine järgmine


Muusika autor Franz Schubert
Sõnade autor Heinrich Hüttenbrenner
Tõlge Karin Andrekson
Teose kataloogi- või oopusenumber: D702 op8/1

Ein Jüngling auf dem Hügel
mit seinem Kummer saß,
wohl ward der Augen Spiegel
ihm trübund thränennaß.

Sah frohe Lämmer spielen
am grünen Felsenhang,
sah frohe Bächlein quillen
das bunte Thal entlang;

die Schmetterlinge sogen
am rothen Blüthenmund,
wie Morgenträume flogen
die Wolken in dem Rund;

und Alles war so munter,
und Alles schwamm in Glück,
nur in sein Herz hinunter
sah nicht der Freude Blick.

Ach, dumpfes Grabgeläute
im Dorfe nun erklang,
schon tönte aus der Weite
ein klagender Gesang;

sah nun die Lichter scheinen,
den schwarzen Leichenzug,
fing bitter an zu weinen,
weil man sein Röschen trug.

Jetzt ließ den Sarg man nieder,
der Todtengräber kam,
und gab der Erde wieder,
was Gott aus selber nahm.

Da schwieg des Jünglings Klage,
und betend ward sein Blick,
sah schon am schönern Tage
des Wiedersehens Glück.

Und wie die Sterne kamen,
der Mond heraufgeschifft,
da las er in den Sternen
der Hoffnung hohe Schrift.
Nooruk künkal
oma murega istus,
tema pilk oli
tuhm ja pisaratest märg.

Nägi rõõmsaid lambukesi mängimas
rohelisel kaljuveerel,
nägi rõõmsaid ojakesi vulisemas
piki õitsvat orgu;

liblikad nektarit imesid
punaselt õiesuult,
nagu hommikused unistused
lendlesid pilved ringiratast;

ja kõik oli nii värske,
ja kõik suples õnnes,
ainult tema südamesse
ei ulatunud rõõmupilk.

Ah, kume leinahelin
nüüd külas kaikus,
juba kuuldus kaugusest
kaeblik laul;

nüüd nägi tulesid valgustamas
musta leinarongi,
puhkes kibedalt nutma,
sest tema roosinupukest seal kanti.

Nüüd lasti sarg hauda,
hauakaevaja tuli,
ja andis maamullale tagasi selle,
mille Jumal oli võtnud.

Siis vaikis nooruki kaeblus
ja paluv oli ta pilk,
ta nägi juba parematel päevadel
taaskohtumise õnne.

Ja kui tähed ilmusid,
kuu laotus üle taeva,
siis luges ta nendelt
suures kirjaslootus.