LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

The first stork Esimene toonekurg eelmine järgmine Muusika autor Rein Rannap Sõnade autor Jalal ad-Din Rumi , Coleman Barks Tõlge Doris Kareva Tervikteosest Taevane ja maine The first stork has come, the soul-bird that brings us the clothing of new leaves and roses that we call spring. Joseph’s face rises in every well. Last year, fruit fell. Now the buried seeds from those are opening their eyes underground. A dungeon door loosens in the grass. Marys who are ready to, become pregnant. Men who have been quietly studying lift their faces toward majesty. You belong to us as flowers belong to a garden. Each opening drinks in its share. Then each like a mother cat carries a baby in its mouth, taking it to the grandmother of roses. Can you see them? Now a bird with elegantly colored wings lights in a nearby tree to sing the mystery of beginning again. What a fine song that is. Esimene toonekurg jõudis pärale, hingelind, temaga koos puhkev lehestik, roosiderüü, mida kevadeks hüüame. Igast kaevust on kerkimas Joosepi palg. Sügisel varises vilju. Nüüd nende maetud seemneist avaneb silmi maapõues. Vanglakeldri uks vallandub rohus. Iga ootel Maarja üsk eostub. Õpetlased, kes vaikselt töösse on süvenend, tõstavad näo tõelise hiilguse poole. Sinu koht on meie seas nagu lilledel aias, kus igaüks avanedes joob oma jao. Siis õrnalt kui emakass poja ulatab rooside esiemale. Näed sa neid? Lind säravas sulestikus lööb hiilgama lähimal puul, et alguse saladusest laulda kord taas. Imeväärselt kõlab see laul.