LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Giulietta aaria Oh, quante volte Oh, kui palju kordi eelmine järgmine 1. vaatus, 4. stseen Muusika autor Vincenzo Bellini Sõnade autor Felice Romani Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest I Capuleti e i Montecchi Nella Verona medievale, Romeo e Giulietta si amano nonostante l´opposizione delle famiglie. Oh, quante volte (I, 4) Palazzo Capuleti. Giulietta nella sua camera. Eccomi in lieta vesta... Eccomi adorna... come vittima all’ara. Oh! Almen potesse qual vittima cader dell’ara al piede! O nuziali fede, abborrite così, così fatali, siate, ah! Siate per me faci ferali. Ardo... una vampa, un foco tutta mi strugge. Un refrigerio ai venti io chiedo invano. Ove se’ tu, Romeo? In qual terra t’aggiri? Dove, dove inviarti i miei sospiri? Oh, quante volte, oh! Quante ti chiedo al ciel piangendo! Con quale ardor t’attendo, e inganno il mio desir! Raggio del tuo sembiante parmi brillar del giorno: l’aura che spira intorno mi sembra un tuo sospir. Keskaegses Veronas on vaenujalal kaks perekonda, aga nende lapsed Julia ja Romeo armastavad teineteist. Oh, kui palju kordi (I, 4) Capulettide maja. Giulietta on üksi oma toas. Siin olen ma pidurüüs... Olengi ehitud... nagu ohvritall altaril. Oh, kui võiks ohvriloom altaril leida tasakaalu! Kuidas pulmatõotus vaevab mind nagu saatuslik enne, ja kurjakuulutavad on tõrvikud! Põlen... nagu tules, kus põletav leek haarab mind, asjata palun tuultelt jahutavat hingust. Kus oled sa, Romeo? Mis paigus oled rändamas? Mis maile pean saatma oma ohked? Tuhandeid palveid taevasse sinu eest saadan nutupisaraid valades! Millise lõõmaga oodand sind olen, petlikke soove hällitades! Sinu palgesära minuni paistab mind valgustab kui päiksekiir: õrnad õhud siin ümberringi sinu ohkeid näivad kandvat.