LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Der Tambour
Trummilööja
eelmine järgmine


Muusika autor Hugo Wolf
Sõnade autor Eduard Mörike
Tõlge Vahur Aabrams
Tervikteosest Gedichte von Eduard Mörike

V
Wenn meine Mutter hexen könnt’,
da müßtsie mit dem Regiment,
nach Frankreich, überall mit hin,
und wärdie Marketenderin.

Im Lager wohl um Mitternacht,
wenn Niemand auf ist als die Wacht,
und Alles schnarchet, Roß und Mann,
vor meiner Trommel säß’ ich dann:

Die Trommel müßteine Schüßel sein;
ein warmes Sauerkraut darein;
die Schlegel, Messer und Gabel,
eine lange Wurst mein Sabel,

Mein Tschako wärein Humpen gut,
den füllich mit Burgunderblut.
Und weil es mir an Lichte fehlt,
da scheint der Mond in mein Gezelt:

Scheint er auch auf Franzö’sch herein,
mir fällt doch meine Liebste ein:
ach weh! ach weh! ach weh! weh!
jetzt hat der Spaß ein End’!

Wenn nur meine Mutter hexen könnt’!
Wenn meine Mutter hexen könnt’!

Kui ema mõistaks nõiduda,
liituks ta rügemendiga, tuleks
Prantsusmaale, igale poole,
ja oleks seal markitant.

Laagris kesköisel tunnil,
kui vaid tunnimees on ärkvel,
kõik norskavad, ratsu ja mees,
oma trummi ees istuksin:

Trumm oleks hoopis toidukauss,
ääretasa täis sooja hapukapsast;
trummipulgad oleksid nuga-kahvel,
mõõk vorstivolaskiks moonduks.

Kiiver oleks tubli õllekann,
ääretasa täis burgundi verd;
ja kuna mul valgust napib,
paistaks mu telki taevakuu:

Eks paistku prantsuspäraselt,
siiski meenutab mulle kallikest:
oh häda, oh häda, oh häda!
Nüüd naljaga on lõpp!

Kui ema mõistaks vaid nõiduda!
Kui ema mõistaks nõiduda!