LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Auf einer Wanderung Rännakul eelmine järgmine Muusika autor Hugo Wolf Sõnade autor Eduard Mörike Tõlge Vahur Aabrams Tervikteosest Gedichte von Eduard Mörike XV In ein freundliches Städtchen tret’ ich ein, In den Straßen liegt roter Abendschein. Aus einem offnen Fenster eben, Über den reichsten Blumenflor Hinweg, hört man Goldglockentöne schweben, Und eine Stimme scheint ein Nachtigallenchor, Daß die Blüten beben, Daß die Lüfte leben, Daß in höherem Rot die Rosen leuchten vor. Lang’ hielt ich staunend, lustbeklommen. Wie ich hinaus vor’s Tor gekommen, Ich weiß es wahrlich selber nicht. Ach hier, wie liegt die Welt so licht! Der Himmel wogt in purpurnem Gewühle, Rückwärts die Stadt in goldnem Rauch; Wie rauscht der Erlenbach, wie rauscht im Grund die Mühle, Ich bin wie trunken, irrgeführt – O Muse, du hast mein Herz berührt Mit einem Liebeshauch! Ma saabun sõbralikku linna, kus õhtupuna valgus laotub tänavail ja avali aknast, mis lopsaka lillepuhma kohal, kostub kuldkellukeste heljuvat kõla. Ning üks hääl kaigub kui ööbikukoor, nii et õied vabisevad, nii et elustub õhk ning roosid löövad ehataeva paistel punetama. Kauaks seisatusin – imestunult, rõõmust tardudes. Kuis tagasi väravate juurde jõudsin, tõesti ei tea. Ah, kui helge näib siin maailm! Taevas voogab purpurses möllus, selja taga on linn kuldses vines. Kuis vuliseb oja, kuis mühab taamal veski – olen kui joobunud, lummusest haaratud! Oo, muusa! Mu südant riivas su armastuse hingus.