LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Helft mir, ihr Schwestern Aidake mind, õekesed eelmine järgmine Muusika autor Robert Schumann Sõnade autor Adelbert von Chamisso Tõlge Heli Susi Teose kataloogi- või oopusenumber: op42 nr5 Tervikteosest Frauenliebe und -leben Helft mir, ihr Schwestern, Freundlich mich schmücken, Dient der Glücklichen heute mir. Windet geschäftig Mir um die Stirne Noch der blühenden Myrte Zier. Als ich befriedigt, Freudigen Herzens, Sonst dem Geliebten im Arme lag, Immer noch rief er, Sehnsucht im Herzen, Ungeduldig den heutigen Tag. Helft mir, ihr Schwestern, Helft mir verscheuchen Eine thörichte Bangigkeit; Daß ich mit klarem Aug’ ihn empfange, Ihn, die Quelle der Freudigkeit. Bist, mein Geliebter, Du mir erschienen, Giebst du mir, Sonne, deinen Schein? Laß mich in Andacht, Laß mich in Demuth, Laß mich verneigen dem Herren mein. Streuet ihm, Schwestern, Streuet ihm Blumen, Bringet ihm knospende Rosen dar. Aber euch, Schwestern, Grüß’ ich mit Wehmuth, Freudig scheidend aus eurer Schaar. Aidake mind, õekesed hellad, ehtige mind, teenige täna mind, õnnelikku, laubale mulle pärjaks põimige õitsvaid mirdioksi! Kui mina, täis rahu ja rõõmu, puhkasin armsama käte vahel, siis tema, igatsus hinges, kärsitult ootas, et kord juba saabuks tänane päev. Aidake üle mind, õekesed, lapsikust kartusest südames, et ma selginenud pilgul vaataksin temale vastu, oma rõõmude lättele. Kas oled sa, armsaim, tõesti nüüd ilmunud mulle, Kas kingid sa, päike, mulle oma kuldse paiste? Las mind siis harduses, malbel meelel, kummarduda oma isanda ees! Puistake, õekesed, lilli ta teele, tooge tal roose puhkevaid! Mina teid, õekesed, nukralt nüüd hüvasti jätan, rõõmsalt lahkudes teie seast!