OVERTURE
ACT THE FIRST
Scene: The Palace
[enter Dido, Belinda and train]
BELINDA
Shake the cloud from off your brow,
Fate your wishes does allow;
Empire growing,
Pleasures flowing,
Fortune smiles and so should you.
CHORUS
Banish sorrow, banish care,
Grief should ne'er approach the fair.
DIDO
Ah! Belinda, I am prest
With torment not to be Confest,
Peace and I are strangers grown.
I languish till my grief is known,
Yet would not have it guest.
BELINDA
Grief increases by concealing,
DIDO
Mine admits of no revealing.
BELINDA
Then let me speak; the Trojan guest
Into your tender thoughts has prest;
SECOND WOMAN
The greatest blessing Fate can give
Our Carthage to secure and Troy revive.
CHORUS
When monarchs unite, how happy their state,
They triumph at once o'er their foes and their fate.
DIDO
Whence could so much virtue spring?
What storms, what battles did he sing?
Anchises' valour mixt with Venus' charms
How soft in peace, and yet how fierce in arms!
BELINDA
A tale so strong and full of woe
Might melt the rocks as well as you.
What stubborn heart unmov'd could see
Such distress, such piety?
DIDO
Mine with storms of care opprest
Is taught to pity the distrest.
Mean wretches' grief can touch,
So soft, so sensible my breast,
But ah! I fear, I pity his too much.
BELINDA AND SECOND WOMAN
[Repeated by Chorus]
Fear no danger to ensue,
The Hero Loves as well as you,
Ever gentle, ever smiling,
And the cares of life beguiling,
Cupid strew your path with flowers
Gather'd from Elysian bowers.
DANCE THIS CHORUS
THE BASKE
[Aeneas enters with his train]
BELINDA
See, your Royal Guest appears,
How Godlike is the form he bears!
AENEAS
When, Royal Fair, shall I be blest
With cares of love and state distrest?
DIDO
Fate forbids what you pursue.
AENEAS
Aeneas has no fate but you!
Let Dido smile and I'll defy
The feeble stroke of Destiny.
CHORUS
Cupid only throws the dart
That's dreadful to a warrior's heart,
And she that wounds can only cure the smart.
AENEAS
If not for mine, for Empire's sake,
Some pity on your lover take;
Ah! make not, in a hopeless fire
A hero fall, and Troy once more expire.
BELINDA
Pursue thy conquest, Love; her eyes
Confess the flame her tongue denies.
A DANCE. GITTARS CHACONY.
CHORUS
To the hills and the vales, to the rocks and the mountains
To the musical groves and the cool shady fountains.
Let the triumphs of love and of beauty be shown,
Go revel, ye Cupids, the day is your own.
THE TRIUMPHING DANCE
ACT THE SECOND
Scene [I]: The Cave
[enter Sorceress]
[PRELUDE FOR THE WITCHES]
SORCERESS
Wayward sisters, you that fright
The lonely traveller by night
Who, like dismal ravens crying,
Beat the windows of the dying,
Appear! Appear at my call, and share in the fame
Of a mischief shall make all Carthage flame.
Appear!
[enter Enchantresses]
FIRST WITCH
Say, Beldam, say what's thy will.
CHORUS
Harm's our delight and mischief all our skill.
SORCERESS
The Queen of Carthage, whom we hate,
As we do all in prosp'rous state,
Ere sunset, shall most wretched prove,
Depriv'd of fame, of life and love!
CHORUS
Ho, ho, ho, ho, ho, ho!
TWO WITCHES
Ruin'd ere the set of sun?
Tell us, how shall this be done?
SORCERESS
The Trojan Prince, you know, is bound
By Fate to seek Italian ground;
The Queen and he are now in chase.
FIRST WITCH
Hark! Hark! the cry comes on apace.
SORCERESS
But, when they've done, my trusty Elf
In form of Mercury himself
As sent from Jove shall chide his stay,
And charge him sail tonight with all his fleet away.
CHORUS
Ho, ho, ho, ho, ho, ho!
[Enter a Drunken Sailor; a dance]
TWO WITCHES
But ere we this perform,
We'll conjure for a storm
To mar their hunting sport
And drive 'em back to court.
CHORUS [in the manner of an echo.]
In our deep vaulted cell the charm we'll prepare,
Too dreadful a practice for this open air.
ECHO DANCE [Enchantresses and Fairies]
Scene [II]: The Grove
[enter Aeneas, Dido, Belinda, and their train]
RITORNELLE [Orchestra]
BELINDA [Repeated by Chorus]
Thanks to these lovesome vales,
These desert hills and dales,
So fair the game, so rich the sport,
Diana's self might to these woods resort.
GITTER GROUND A DANCE
SECOND WOMAN
Oft she visits this lov'd mountain,
Oft she bathes her in this fountain;
Here Actaeon met his fate,
Pursued by his own hounds,
And after mortal wounds
Discover'd, discover'd too late.
[A Dance to entertain Aeneas by Dido's women]
AENEAS
Behold, upon my bending spear
A monster's head stands bleeding,
With tushes far exceeding
Those did Venus' huntsman tear.
DIDO
The skies are clouded, hark! how thunder
Rends the mountain oaks a sunder.
BELINDA [Repeated by Chorus]
Haste, haste to town, this open field
No shelter from the storm can yield.
[exeunt Dido and Belinda and train]
[The Spirit of the Sorceress descends to Aeneas in the likeness of Mercury]
SPIRIT
Stay, Prince and hear great Jove's command;
He summons thee this Night away.
AENEAS
Tonight?
SPIRIT
Tonight thou must forsake this land,
The Angry God will brook no longer stay.
Jove commands thee, waste no more
In Love's delights, those precious hours,
Allow'd by th'Almighty Powers
To gain th' Hesperian shore
And ruined Troy restore.
AENEAS
Jove's commands shall be obey'd,
Tonight our anchors shall be weighed.
[Exit Spirit]
But ah! what language can I try
My injur'd Queen to Pacify:
No sooner she resigns her heart,
But from her arms I'm forc'd to part.
How can so hard a fate be took?
One night enjoy'd, the next forsook.
Yours be the blame, ye gods! For I
Obey your will, but with more ease could die.
ACT THE THIRD
Scene: The Ships
[enter the Sailors, the Sorceress, and her Enchantresses]
PRELUDE
FIRST SAILOR [Repeated by Chorus]
Come away, fellow sailors, your anchors be weighing.
Time and tide will admit no delaying.
Take a bouzy short leave of your nymphs on the shore,
And silence their mourning
With vows of returning
But never intending to visit them more.
THE SAILORS' DANCE
SORCERESS
See the flags and streamers curling
Anchors weighing, sails unfurling.
FIRST WITCH
Phoebe's pale deluding beams
Guilding more deceitful streams.
SECOND WITCH
Our plot has took,
The Queen's forsook.
TWO WITCHES
Elissa's ruin'd, ho, ho!
Our plot has took,
The Queen's forsook, ho, ho!
SORCERESS
Our next Motion
Must be to storme her Lover on the Ocean!
From the ruin of others our pleasures we borrow,
Elissa bleeds tonight, and Carthage flames tomorrow.
CHORUS
Destruction's our delight
Delight our greatest sorrow!
Elissa dies tonight and Carthage flames tomorrow.
[Jack of the the Lanthorn leads the Spaniards out of their way among the Enchantresses.]
A DANCE
[Enter Dido, Belinda and train]
DIDO
Your counsel all is urged in vain
To Earth and Heav'n I will complain!
To Earth and Heav'n why do I call?
Earth and Heav'n conspire my fall.
To Fate I sue, of other means bereft
The only refuge for the wretched left.
BELINDA
See, Madam, see where the Prince appears;
Such Sorrow in his looks he bears
As would convince you still he's true.
[enter Aeneas]
AENEAS
What shall lost Aeneas do?
How, Royal Fair, shall I impart
The God's decree,
and tell you we must part?
DIDO
Thus on the fatal Banks of Nile,
Weeps the deceitful crocodile
Thus hypocrites, that murder act,
Make Heaven and Gods the authors of the Fact.
AENEAS
By all that's good.
DIDO
By all that's good, no more!
All that's good you have forswore.
To your promis'd empire fly
And let forsaken Dido die.
AENEAS
In spite of Jove's command, I'll stay.
Offend the Gods, and Love obey.
DIDO
No, faithless man, thy course pursue;
I'm now resolv'd as well as you.
No repentance shall reclaim
The injur'd Dido's slighted flame.
For 'tis enough, whate'er you now decree,
That you had once a thought of leaving me.
AENEAS
Let Jove say what he will: I'll stay!
DIDO
Away, away! No, no, away!
AENEAS
No, no, I'll stay, and Love obey!
DIDO
To Death I'll fly
If longer you delay;
Away, away!
[Exit Aeneas]
But Death, alas! I cannot shun;
Death must come when he is gone.
CHORUS
Great minds against themselves conspire
And shun the cure they most desire.
DIDO
[Cupids appear in the clouds o're her tomb]
Thy hand, Belinda, darkness shades me,
On thy bosom let me rest,
More I would, but Death invades me;
Death is now a welcome guest.
When I am laid in earth, May my wrongs create
No trouble in thy breast;
Remember me, but ah! forget my fate.
CHORUS
With drooping wings you Cupids come,
To scatter roses on her tomb.
Soft and Gentle as her Heart
Keep here your watch, and never part.
CUPIDS DANCE
FINIS
|
AVAMÄNG
I VAATUS
Stseen: Loss
[sisenevad Dido, Belinda ja saatjaskond]
BELINDA
Peleta murepilv mu kulmudelt,
saatus su soove kuulda võtab.
Su impeerium kasvab,
rõõm kõikjal lustipidu peab.
Fortuna naeratab, naeratama peaks ka sina.
KOOR
Pagenda endast kurbus, pagenda endast mured.
Nukrus ärgu iialgi otsigu ilusa seltskonda.
DIDO
Ah! Belinda, mind nuhtlemas
on kirjeldamatud piinad.
Võõraks saanud mulle rahu.
Nõnda ma piinlen ja mu mure tuntuks saab,
siiski soovin, et keegi vähimatki ei aimaks.
BELINDA
Varjatud mure vaid kasvab,
DIDO
kuid minu mure avalikuks tulla ei saa.
BELINDA
Siis lubage mul rääkida; külaline Troojast
te mõtted vallutanud.
2. NAINE
Suurim saatuse õnnistus,
mis päästa lubab Kartaago ning ellu äratab taas Trooja.
KOOR
Kui valitsejad ühte löövad, siis õnnelik on käekäik neil,
nad üheaegselt võidutsevad nii vaenlaste kui saatuse üle.
DIDO
Kellest oodata võiks rohkem voorust veel?
Millisest tormist, millisest lahingust ei ole ta laulnud?
Anchisese vaprus, Veenuse võlu
nii leebe rahuajal, nii sõjakas relvis!
BELINDA
Jutustus nii võimas ja kurb
sulatada võiks mägesid niisamuti kui teid.
Vaid paadunuim süda külmaks jääda võib
niisuguse kannatuse, vagaduse ees.
DIDO
Minu süda muretormidest räsitud
teab et haletseda tuleb kannatajat.
Ka kõige armetumat mäe seast kannatus võib liigutada.
Nii õrn ja tundlik on mu rind.
Kuid, ah! Kardan, liialt teda haletsen!
BELINDA JA 2. NAINE
Ohtu varitsemas, ärge kartke,
kangelane armunud samuti kui teie.
Alati nii leebe, alati naerul tema nägu.
Kõik elumured peletab ta endast.
Cupido teie teele lilli puistas,
mis ta Elysiani väljadelt noppis.
[siseneb Aeneas saatjaskonnaga]
BELINDA
Vaadake, teie kuninglik külaline saabus,
kui jumalik on tema kuju!
AENEAS
Millal kaunis kuninganna kuulda võtate
mu armupiina ja lõputut valu?
DIDO
Saatus teie soove soosib.
AENEAS
Aeneasel muud saatust pole kui teie!
Dido vaid naeratab ja ma trotsin
Saatuse iga jõuetut lööki.
KOOR
Cupido oma noole lendu laseb,
seda kangelase süda kardab,
ning vaid tema, kes haava löönud, valu leevendada võib.
AENEAS
Kui mitte minu, siis impeeriumi pärast
halastage armastajale;
ah!, ärge saatke muserdatud kangelast tulle
ning Troojat uuele hukule vastu!
BELINDA
Vii lõpuni oma lahing, Armastus! Tema silmad
tunnistust annavad leegist, mida ta kõne eitab.
TANTS
KOOR
Küngastele ja orgudele, kaljudele ja mägedele,
laulvatele hiitele ja jahedatele varjulistele allikatele
andke teada armastuse ja ilu võidust.
Rõõmustage armastuse jumalad, päev teie päralt on!
VÕIDUTANTS
II VAATUS
Stseen: Koobas
[siseneb Ülemnõid]
ÜLEMNÕID
Tujukad õed, teie ehmatate
öösel üksikut rändajat,
teie kui kurja kuulutavad rongad kraaksudes
koputate surija aknale.
Ilmuge mu kutse peale, et jagada kuulsust,
mille toob pahategu, mis Kartaago põlema süütab.
Ilmuge!
[ilmuvad nõiad]
1. NÕID
Vana võlur, ütle, mis on su soov?
KOOR
Kurjus on me lõbu ja pahateod kogu meie kunst.
ÜLEMNÕID
Kartaago kuninganna, keda me vihkame
nagu ka kõiki teisi õnnelikke,
enne päikseloojangut kõigist kõige õnnetum olema saab -
temalt siis röövitud kuulsus, elu ja armastus.
KOOR
Oh, oh, oh...
1. NÕID ja 2. NÕID
Põrmu tallatud saab ta enne päikeseloojangut?
Ütle meile, kuidas saab see küll tehtud?
ÜLEMNÕID
Trooja printsi, nagu te teate,
saatus takistab Itaalia kallastel randumast.
Kuninganna ja tema praegu jahil on.
1. NÕID
Kuulake! Kuulake! Nende hääled kiiresti lähenevad.
ÜLEMNÕID
Kui jaht on lõppenud, siis minu truu vaim
Mercuriuse kujul
justkui Jupiteri enda saadik, printsi viivituse eest noomib
ning talle käsu annab täna õhtul laevastikuga minema purjetada.
KOOR
Oh, oh, oh...
[sisenevad purjus meremehed; tants]
1. NÕID ja 2. NÕID
Kuid enne seda veel
välja võlume tormi.
Nende jahilõbu rikume
ja kihutame nad tagasi lossi.
KOOR
Meie kõrgevõlvilisse koopasse nõidust valmistama läheme,
liig kohutav me plaan on päevavalguse jaoks.
KAJA TANTS [nõiad ja fuuriad]
Stseen: Metsas
[sisenevad Aeneas, Dido, Belinda ja saatjaskond]
RITORNELL
BELINDA
Tänatud olgu need üksildased orud,
need üksildased künkad ja kuristikud,
saak nii rikkalik, jaht nii nauditav,
Diana ise neis metsades elada võiks.
2. NAINE
Tihti külastab ta seda üksildast mäge,
tihti supleb selles allikas.
Siin Acton surma sai
enda koerte poolt jälitatuna
ning surmavalt haavatuna
liig hilja ta leiti.
[Dido naiste tants Aenease lõbustamiseks]
AENEAS
Vaadake, minu kõverdunud piigi otsas
koletise pea verd voolab.
Selle kihvad palju suuremad kui need,
mis Veenuse jahimehed saagiks said.
DIDO
Taevas pilve läinud on. Kuulake, kuis äike
tammesid mäe jalamil räsib!
BELINDA
Kiiresti, kiiresti tagasi linna, see avar põld
meil tormi eest kaitset anda ei suuda.
[Dido ja Belinda saatjaskonnaga lahkuvad]
[Ülemnõia vaim ilmub Aeneasele Mercuriuse kujul]
VAIM
Viibi hetkeks prints ja kuula suure Jupiteri käsku!
Lahkuda käsib ta sind täna öösel.
AENEAS
Täna öösel?
VAIM
Täna öösel lahkuma pead sellelt maalt.
Vihane jumal ei pikemat viivitust talu.
Jupiter sind käsib - ära raiska enam
armurõõmudele neid väärtuslikke tunde,
mis kõikvõimsad väed sul kinkinud,
et sa läänekaldale jõuaks
ning varemeis Trooja taastaks.
AENEAS
Jupiteri käsku täita tahan,
täna öösel ankru hiivame.
[Vaim lahkub]
Kuid, ah! millised sõnad küll vaigistada saaksid
mu haavatud kuningannat?
Alles ta mulle oma südame kinkis,
lahkuma juba olen sunnitud ta käte vahelt.
Miks kandma pean nõnda rasket saatust,
üks öö rõõme, järgmine juba lahkumise tõi.
Teil lasub süü, jumalad! Kuigi te tahtele
ma alistun, kergem surra oleks mul!
III VAATUS
Stseen: Laevad
[sisenevad meremehed ja nõiad]
AVAMÄNG
1. MEREMEES
Tulge kaaslased, ankrud hiivake,
aeg ja tõus ei viivitamist luba.
Klaasid tühjaks jooge, kiiresti hüvasti jätke oma nümfidega kaldal
ja nende kaeblemist
vaigistage pea tagasi tulla.
Kuid neid jälle näha ärge iial lootke
MEREMEESTE TANTS
ÜLEMNÕID
Vaadake neid lippe ja vimpleid tuules,
ankruid hiivatakse ja purjeid rehvitakse.
1. NÕID
Phoebuse kahvatud petlikud kiired
kuldavad salakavalaid vooge.
2. NÕID
Me plaan on õnnestunud,
kuninganna hüljatud on.
1. NÕID ja 2. NÕID
Elis on põrmu tallatud,
me plaan on õnnestunud,
kuninganna hüljatud on.
ÜLEMNÕID
Me järgmine tegu -
tema armastatu tormidega ookeanile ajame,
kust meile lõbu sünnib!
Täna verest voolab Elis ja homme leekides on Kartaago
KOOR
Hävitamine on me rõõm,
teiste rõõm me suurim meelehärm.
Elis täna sureb ja Kartaago leekides on homme.
[virvatuli eksitab madrused nende teelt nõidade juurde]
TANTS
[sisenevad Dido, Belinda ja saatjaskond]
DIDO
Teie nõuanded on asjatud.
Maale ja Taevale tahan ma kaevata!
Miks küll hüüan Maa ja Taeva poole?
Taevas ja Maa mind hukule vaid vastu lükkavad.
Saatuse poole oma kaebes pöördun - muud teed pole.
See on ainus pelgupaik kannatajale.
BELINDA
Vaadake, käskijanna, ilmub prints
ja suurt kurbust lugeda võib tema näost.
See teid veengu - siiski truuks ta teile jäänud.
[siseneb Aeneas]
AENEAS
Mida peab murtud Aeneas tegema?
Kuidas, ilus kuninganna, saan ma
jumaluste käsku täita ning teile öelda,
et me lahkuma üksteisest peame?
DIDO
Samal viisil halab Niiluse kaldal
salakaval krokodill.
Samal viisil teevad silmakirjatsejad,
kes mõrvanud Taeva ja jumalad oma teo autoriteks.
AENEAS
Kõige hea nimel!
DIDO
Rohkem mitte!
Kõik mis on hea, sa petnud oled.
Lenda oma lubatud impeeriumi
ja lase mahajäetud Didol surra!
AENEAS
Jupiteri käsku trotsides ma jään,
solvates jumalaid ja kuuletudes armastusele.
DIDO
Ei, sa truudusetu, oma kavatsuse järgi
ka mina oma otsuses veendunud olen, samuti kui sina.
Mingi kahetsus ei saa korvata
haavatud Didole ärapõlatud armastust.
Sellest piisab, mida iganes sa praegu ei otsustaks -
et vaid ka korra mõtlesid mind hüljata.
AENEAS
Jupiter öelgu, mida tahab, mina jään.
DIDO
Minema! Minema!
AENEAS
Ei-ei, ma jään ja kuuletun armastusele!
DIDO
Surma käte vahele ma viskun,
kui hetkekski viivitad veel!
Minema!
[Aeneas lahkub]
Kuid surma eest ei ole pääsu mul,
surm tulema peab, kui lahkunud on tema.
KOOR
Õilsad vaimud võivad endi vastu ühineda
ja ilma jääda oma hingerahust, mida nad nii väga ihkavad.
DIDO
[Cupidod ilmuvad pilvede sees tema haua kohale]
Anna oma käsi, Belinda, pimedus mind endasse mässib,
oma rinnal puhata lase mind.
Rohkem tahtsin ma korda saata, kuid surm on minus. Tervitatud külaline surm.
Kui ma hauas leban, ärgu vaevaku
minu eksimused sinu hinge.
Mind meenuta, kuid ah! mu saatus unusta!
KOOR
Tulge Cupidod, longus tiibadega,
katke tema haud roosidega.
Sama õrn ja pehme nagu tema südagi
olgu teie valve ning ärge te iial lahkuge.
CUPIDODE TANTS
LÕPP
|
Tõlge pärineb klaviiri noodiridade pealt |